Ravikindlustuse eelarve kava järgi saavad tervishoiuasutused tuleval aastal vaid kaheksa protsenti rohkem raviraha kui tänavu, mis võib tähendada, et haigetel tuleb üha rohkem raviteenuseid ise kinni maksta.
Riik ei kavatse tuleval aastal tervishoidu toetada, sest riigieelarve kavas selleks raha pole. "See on sama, kui osta saia ülemöödunudaastase hinnaga," leidis haiglate liidu juhatuse liige Silver Saarik.
Arstide liit nõuab tohtrite tunnitasu tõstmist 50 kroonile ja keskastme tervishoiutöötajate kutseliit koos õdede ühinguga õdede tunnitasu suurendamist vähemalt 20 kroonini.
Nii palka kui paljusid teisi kulusid maksavad haiglad rahast, mida nad saavad voodipäeva eest ravikindlustusest. Keskmine voodipäeva hind 200 krooni on püsinud samal tasemel peaaegu kaks aastat. Haiglate liidu hinnangul on see liiga madal ja taotleb, et sotsiaalministeerium tõstaks voodipäeva hinda 350 kroonini. Elektri-, kütte- ja teiste kulutuste kasv eeldab raviasutuste eelarvete suurendamist vähemalt veerandi võrra.
Saariku sõnul saaks arstide tunnitasu tõsta vaid juhul, kui raviteenuste jaoks antaks tuleval aastal 25 protsenti rohkem raha kui tänavu.
Haiglad on deklareerinud, et riik peaks maksma vähemalt tervishoiuasutuste kommunaalkulud. Saariku sõnul peaks riik võtma ka osa ravikulutusi enda kanda. "Kiirabikulud on riigi asi, samuti rasked suguhaigused, tuberkuloos, aids ja osa psüühilisi haigusi," märkis ta.
Riigiametnikud on Saariku sõnul seisukohal, et töö peab tehtud saama. Kuna raha napib, siis ravitakse haigeid meditsiinitöötajate väikeste palkade ja ravihoonete remontimata jätmise hinnaga.
Sotsiaalministeeriumi kantsler Jaan Rüütmann on avaldanud arvamust, et haiglaid juhivad ebapädevad inimesed, kes ei oska majandada. "Kuidas saab olla ökonoomsem?," imestas haiglate liidu juhatusse kuuluv Läänemaa haigla peaarst Saarik. "Kas tuleb soe vesi kinni keerata?"
Rüütmann selgitas, et osa haiglajuhte saab hakkama, osa aga mitte. Ta tõi eeskujuks Rakvere haigla, mis uue peaarsti käe all suudab ilmselt juba aasta lõpuks kustutada 16 miljoni kroonise võlakoorma.
Rüütmann nõustus, et hinnad on tõusnud kiiremini kui tervishoid on raha saanud ja ennustas raviasutustele keerulisi aegu. Kantsleri sõnul peab Riigikogu juba sügisel otsustama, kas anda tervishoiule riigieelarvest raha juurde või hakkavad haiged vähem tervishoiuteenusi saama.
"Kauem pole võimalik venitada. Tallinna haiglate võlad kasvavad juba aasta lõpuks 80 miljoni kroonini," nentis Rüütmann.
Kui Riigikogu otsustab, et tervishoid raha juurde ei saa, tõmmatakse raviteenuseid koomale. Rüütmanni sõnul kannatab selle otsusega maksumaksja, kes peab osa ravikulusid ise tasuma.
EHA LAANEPERE
