Tartu ülikooli kliinikum ja Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) plaanivad saata töötajaid iga kuu päevaks-paariks palgata puhkusele. Välistatud pole ka töötajate koondamine.

Suurkoondamist vältida sooviv  Tartu ülikooli kliinikumi juhatus tegi paari päeva eest töötajate esindajatele ettepaneku kehtestada tuleva aasta algusest igal kuul kahe päeva võrra lähem töö­aeg, mis tähendaks patsientidele kesisemat meditsiiniteenust ja töötajatele väiksemat palka.

Sel reedel kliinikumi nõukogus arutatava 2010. aasta eelarve kohaselt on muretsemiseks põhjust lastekliiniku, naistekliiniku ja nahahaiguste kliiniku töötajatel, kuna nendes kliinikutes on eelarveseis kõige pingelisem.

Nahahaiguste kliiniku juhataja Helgi Silm on kuulnud ideest, et kahel päeval kuus peaksid ka tema kliiniku töötajad kodus palgata puhkama, kuid tema sõnul ei plaanita seda pakkumist ellu hakata viima. „Ma usun, et me saame hakkama ilma koondamiste ja palgata puhkusteta,” lisas Silm. Küsimusele, kuidas kärped ja säästueelarve patsiente mõjutama hakkavad, ütles Silm, et patsiente üritatakse igati säästa ja ravijärjekorrad ei pikene ning ravi kvaliteet ei alane.

Ühe palgata puhkusepäeva kuus võivad saada ka Põhja-Eesti regionaalhaigla töötajad. Haigla nõukogu esimehe Toomas Vilosiuse sõnul ei ole välistatud ka töötajate koondamine.

„Kui ravitükkide arv jääb samaks, siis mina väidan, et inimese rahakotile läheb tervishoid kallimaks,” lausus Vilosius. See tähendab, et tasuliste teenuste maht kasvab nii haiglates kui ka arstide erapraksistes. „Ühelt poolt kasvab inimeste vajadus arstiabi järele ja teiselt poolt on haiglate tööjõupotentsiaal suurem, kui haigekassa lepingute maht ette näeb,” selgitas ta.

Tasuliste teenuste hulk haiglas võib suureneda lisaks uuringute valdkonnale ka odavama päevakirurgia puhul. See tähendab näiteks veenilaiendite, songa opereerimist ning kergemaid artroskoopilisi operatsioone. „Jutt käib ainult plaanilisest ravist. Täiesti kindel on see, et ükski erakorraline ravitükk ei jää tegemata,” rõhutas Vilosius eraldi.

Pool kärpest

Kui PERH-i juhtkond otsustab igal kuul ühe palgata puhkuse­päeva kasuks, annab see ligikaudu poole vajaminevast kärpest. Kui seni on väidetud, et muudest kuludest on raske kärpida, siis Vilosiuse sõnul see nii kindlasti ei ole. „Kindlasti vaadatakse läbi ravimipoliitika ja raviskeemid. See ei tähenda, et ravi kvaliteet halveneks, aga näiteks saaks rohkem kasutada geneerilisi ravimeid, mis on originaalravimitest märgatavalt odavamad.” Lisaks näeb Vilosius kokkuhoidu investeeringute arvelt. Ehkki tema sõnul investeeringute kavast ühtegi rida kustutama ei hakata, hakkavad tähtajad venima.

Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liikme Margus Ulsti sõ­nul on tuleva aasta eelarve seis nukker ning kõikidele kliinikutele on antud korraldus leida tööjõukuludes kaheteistprotsendiline kokkuhoid.

Kliinikumi töötajate usaldus­isik Gerli Usberg ütles, et praeguses läbirääkimiste faasis on välistatud töötajate koondamine ja ka põhipalga vähendamine. Seega tuleb kokkuhoid saavutada lisatasude, ületunnitasude ja riigipühadel töötamise eest saadava töötasu kärpimise teel. „Kui sellest ei piisa, tuleb tõesti kaaluda palgata puhkusepäevi, aga kas neid on igas kuus üks või kaks, selle üle me praegu diskuteerimegi,” lisas Usberg.

PERH-is on mittemeditsiinilisele personalile esialgu räägitud ühest palgata puhkusepäevast kuus ja meditsiiniliste üksuste juhtidele on antud üles­anne näidata, kuidas hoida personalikuludelt kokku 10,5%.

Midagi kindlat pole

Nõukogu hakkab järgmise aasta eelarve teemat arutama tuleva nädala neljapäeval, nii et midagi kindlat veel otsustatud ei ole. Osas üksustes on siiski juba jõutud kokkuleppele, et ka personal võtab iga kuu ühe palgata puhkusepäeva. See tähendaks töötajatele umbkaudu 4,7–4,8% kaotust palgas. „Kindlasti on ka pensionieas inimesi, keda saaks koondada või kelle koormust vähendada, aga sageli on nad väga head professionaalid,” rääkis Vilosius. Ületunnitöö on haigla töötajatel juba praegu sisuliselt keelatud. „Tuleb arvestada, et õdede sissetulek on selle aasta jooksul juba langenud keskmiselt üheksa protsenti ja arstide oma seitse protsenti, nii et veel viie protsendi lõikamine ei pruugi enam olla mõistlik,” ütles Vilosius.

Margus Ulst möönab, et koondamine oleks kõige halvem lahendus. „Esimese hooga koondad küll töötaja ära, aga mõne aja pärast on meil neid inimesi ju jälle vaja,” selgitas Ulst.

Gerli Usbergi sõnul kaalutakse kõiki eelarvekärpeid just patsientide seisukohast. „Selge on see, et kui töötajaid ootavad ees palgata puhkuse päevad, siis töö tegemata ei jää. Küsimus ongi selles, et kuidas palgata puhkus patsiente mõjutama hakkab.”

Häid lahendusi pole

••    Eesti haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnul on haiglatel personalipoliitika puhul üksnes halvad ja veel halvemad variandid ning ajas aastaid ette vaatavad haiglad töötajaid ei koonda.

••    Ent koondamisi soovitab Sule haiglatel vältida, kuna pikemas perspektiivis kummitab Eestit arstide-õdede puudus. „Pealegi ei saa süsteemist välja saata signaali, et siin on ebastabiilsus ja noored arstid ei taha end tulevikus Eesti meditsiinisüsteemiga siduda,” lisas Sule.

••    Pärnu haiglat juhtiv Sule ütles, et personalipoliitilised otsused tulevaks aastaks on Pärnus veel langetamata, kuna haigekassa ei ole ühelegi haiglale tuleva aasta eelarve andmeid saatnud. Samal ajal koostavad Sule sõnul kõik haiglad oma tulevikuplaane teadmises, et 2011. aasta algusest taastub haiglate rahastamine paari nädala eest toimunud kärpe eelsel tasemel. „Kuid tegemist on poliitikute sõlmitud kokkuleppega, mis tähendab, et see, mis haiglate rahastamisest 2011. aastal saab, sõltub poliitikutest,” selgitas Sule.

••    Seega kui haigekassa ei taasta haiglate rahastamist tänavuses mahus, on pikemas perspektiivis kaadri vähendamised tõe­näolised. „Eesti haiglad on juba praegu ühed efektiivsemad Euroopas,” lisas Sule.

Kommentaarid

Jaan Tepp, PERH-i arstide usaldusisik

Üks palgata puhkusepäev arstidele on ka patsientide jaoks võimalikest variantidest valutuim lahendus. Teine võimalus oleks olnud iga 20. arsti koondamine ­— see annaks rahaliselt sama tulemuse. Näiteks kirurgiakliinikus on nii, et kui tavalise normi järgi on arstil kuus 168 tundi, siis alates 1. jaanuarist on töötunde 160. Tõenäoliselt patsient seda ei tunne, lihtsalt teised arstid peavad vajaliku töö ära tegema.

Kui ka arstidele umbes 5% vähenenud sissetulek ei meeldi, siis riigi seisukohast vaadatuna ei olnud haigekassal teist varianti kui ravitükkide hindade alandamine.

Pille Ilves, Eesti patsientide esindusühingu juhataja

Ma isiklikult saan aru, et kui haigekassa on haiglate eelarvet vähendanud, siis tuleb ka kulusid kokku hoida, kuid see kokkuhoid peaks olema proportsionaalne saamata jäänud tuluga. Kuus on keskmiselt 20 töö­päeva, millest kaks tööpäeva on kümme protsenti, ja minu küsimus on see, et kas see pole mitte ebaproportsionaalne.

Hanno Pevkur, sotsiaalminister

Haiglate eelarveid puudutav on haiglate juhtkondade otsus, aga selge on see, et haiglad peavad täitma neid ravimahte, mis on haigekassal nendega kokku lepitud. Kindlasti pole see ka praegu nii, et arstid on kogu aeg majas, sest eks ikka käiakse end täiendamas. Kuid et palgata puhkuse osas üldisemat hinnangut anda, siis peaksin ma nende haiglate plaanidega täpsemalt kursis olema, aga esimene indikatsioon ütleb, et patsient sellest kannatada ei tohi.