Magalarajooni korteri häiresüsteemiga varustamine maksab kuni 5000 krooni, turvafirma nõuab eluruumi kaitsmise eest kuni 400 krooni kuus.
Tavalisse magalarajooni korterisse paigaldatava häiresüsteemi komplekti kuuluvad valvekeskus, juhtimispult ning andurid, ütles turvasüsteemide tootmise ja paigaldamisega tegeleva firma Hotronic tehnikadirektor Meelis Sepp.
Alarmsüsteem töötab nii, et kui omanik tuleb koju, peab ta mingi aja jooksul juhtimispuldilt oma koodi valima. Koodi valimiseks antud aeg on reguleeritav.
Kui siseneja õiget koodi ei vali, saadab valvekeskus häiresignaali teenust pakkuvale turvafirmale.
Häireteate edastamisel turvafirmale on kaks erinevat võimalust. Kõige odavam on kasutada teate saatmiseks tavalist telefoniliini. Vajaduse korral katkestab valvekeskus kõik muud kõned ning saadab sõnumi turvafirmale. Telefoniliini pidi liigub teade aeglaselt, umbes paarikümne sekundiga, ütles Sepp.
Teine võimalus on kasutada raadiomodemit. See on kallim, aga teade jõuab turvameesteni kõigest paari sekundiga ning oht, et telefoniliinid on kinni ning sõnum üldse saatmata jääb, on väike.
ESS Grupi turundusspetsialist Kristo Krumm ütles, et raadiomodem sobib hästi sellistesse korteritesse, mida parasjagu remonditakse. Kui telefoniliinid vedelevad põrandal, võivad need viga saada ning häiresüsteem ei hakka tööle.Seade maksab 5000 krooni, seda võib ka umbes 300 krooni eest kuus turvafirmalt rentida.
Turvafirmade teenusehinnad sõltuvad kaitstava eluruumi sisustuse väärtusest ja konkreetsest korterist. Kui omanik on ise paigaldanud korralikud lukud, turvaukse ja aknatrellid, on ka teenustasu madalam.
Kõige odavam ESS-i teenus maksab 99 krooni kuus. Sellise süsteemi korral ei tule häire peale kohale turvamehed, vaid alarmiteade edastatakse korteriomanikule.
Kodualarmi tööpõhimõte
* Eluruumi välisuks on ühendatud anduriga, mis saab aru kui uks lahti tehakse
* Uksest sisenedes peab korteriomanik valima juhtimispuldilt oma koodi
* Kui koodi ei valita või see on vale, saadab valvekeskus signaali turvafirmale
