Haisev rotilaip põranda all – kas sügisene paratamatus?
Hiirepoju on ju imearmas, arvavad mõned. “Jõle!,” kiljuvad teised. Roti-hiire lemmikloomana pidamine on peremehe vaba valik. Paraku ei küsi nende kodustamata suguvennad sugugi, kas siis, kui nad sügise saabudes mõnd soojemat elupaika otsides majja elik teie koju sisse tungivad, see teile meeldib või mitte? Ning rotitaluvus psühholoogilisel tasapinnal on üks, oht, mida närilised inimesele kujutavad, hoopis teine asi.
“Kas tead, milline on kõige suurem oht, kui närilised sinu elamisse on tunginud? Levitatavad haigused? Ei. Hoopis tulekahjuoht,” väidab kahjuritõrjefirma PPS Eesti juht Toomas Trei. Rottide esikihvad kasvavad pidevalt ja neid on vaja lühemaks kulutada. “Muidu jääb rott põrandasse hammastega kinni,” viskab Trei nalja.
Hammaste kulutamiseks on eriti head igasugused juhtmed. Ka pehmed vasktorud kõlbavad närimiseks, siis pole aga uputus enam kaugel.
Kõik augud, kustkaudu näriline majja tungida võiks, tuleb kinni toppida. “Hiir mahub läbi samast august kust pastapliiats,” hoiatab Trei.
Kuidas närilisi eemale hoida?
Õue prügikastide ümber ei tohi toitu maha poetada ja kastil tuleb kaas korralikult peal hoida. Lindude söögimajake peaks kindlasti majast eemal puu otsas olema. Lindudele ei tohi toitu maha või lumele visata.
Närilisi võid tõrjuda ka mürgiga, mida on müüa igas suuremas ehituspoes. Mürk pane korralikult suletavasse plastkarpi (et koduloomad ligi ei pääseks) ja aseta juba varasügisel ümber maja. Kui näriline leiab toidu enne, kui ta majja tungib, ongi probleem lahendatud. Olemas on ka spetsiaalsed, umbes A4 mõõdus liimipaberid, millega närilisi nagu kärbseid püüda saab. Paberile tuleb panna mingit hiiremaiust: šokolaadi, viljateri, õunatükke.
Surnud näriline kaeva maasse või põleta ära, kätega ei tohi teda mingil juhul puutuda – et vältida nakkushaiguste saamist. Pooled rottidest on nakatunud leptospiroosi. Kui inimene õigel ajal ravi ei saa, võib see raske haigus lõppeda surmaga.
Tihti kardetakse närilisi majas mürgitada: sureb ära ja jääb seina vahele või põranda alla haisema. Räägitakse ka, et on olemas rotimürk, mis surnud looma n-ö. mumifitseerib ehk ära kuivatab. “See on täiesti võimatu, sellist preparaati pole olemas. Loodusseadused kehtivad ka surnud roti puhul elik ta hakkab lagunema,” kummutab Trei linnalegendi.
PPS Eesti Suurbritannia-poolne äripartner Iain M. Lawson lisab, et närilistel võib tekkida hoopis resistentsus ehk nende organism harjub mõne mürgiga ära. Sa võid talle seda n-ö. tonnide viisi sisse sööta, aga temal pole häda midagi. “Sööb ja karv läigib aina rohkem,” muigab mees.
Närilistemürgid on enamasti sellised, mis sunnivad looma välja värske õhu kätte minema. Sestap ei tohi tõrjet tehes kinni panna avasid, kustkaudu hiir või rott majja pääsenud on.
Väikesed naabrid
Rotid
•• Elavad 6–12 kuud, saavad suguküpseks 2–3 kuu vanuselt.
•• Emane rott sünnitab aastas 4–7 pesakonda, igas pesas 8–12 poega.
•• On öise eluviisiga. Nad alustavad toiduotsinguid pärast videviku saabumist või siis, kui majas on jäänud vaikseks.
•• On värvipimedad ja neil on nõrk nägemine. Kasutavad peamiselt lõhna-, maitse-, kuulmis- ja kompimismeeli.
•• On kõigesööjad, kuid eelistavad seemneid, värskeid juur- ja puuvilju.
•• Võivad ujuda avatud veekogus kuni 800 meetrit ja on head sukeldujad.
•• Võib hüpata kuni 90 cm kõrgusele ja 120 cm kaugusele.
•• Võib kukkuda end vigastamata kuni 15 meetri kõrguselt.
•• Võib läbi pugeda 1,2 cm diameetriga avast.
•• Nakkushaigused, mida rotid levitavad: rikketsioos, leptospiroos, sooltenakkused, hantaviirushaigused, keeritsusstõbi, nn roti hammustustõbi.
Hiired
•• Sööb aastas 3,2 kilo toitu.
•• Koduhiir ei vaja tilkagi vett elus püsimiseks.
•• Võib hüpata kuni 30 cm kõrgusele.
•• Võib end vigastamata kukkuda alla 2,5 meetri kõrguselt.
•• Mahub läbi 6 mm suurusest august.
•• Võib elada kuni -10-kraadises keskkonnas
Allikas: PPS Eesti
