Hakkaja töötu tõuseb jalule oma firmat luues
Vastloodud ilusalongis on naiste turjal sada tege-mist: alates koristamisest, administreerimisest-juhtimisest kuni tegevmassööri tööni välja.
Kõik ei tulnud nii lihtsalt, kui esmapilgul tundub. Marge oli lapsega kodus viis aastat ning sellest kaks viimast püüdis tulutult tööd leida. Varem oli ta teinud müügitööd, aga ka ses vallas ei õnnestunud midagi saada. “35-aastasel naisel on Eestis juba raske tööd leida,” ütleb Marge. “Vaadatakse nägu ja figuuri, pole ju enam nii noor.” Kristinal on samuti oma lugu: endisest töökohast tuli lahkuda erimeelsuste tõttu. “Pool aastat olin kodus, lootsin vahepeal ka Soome tööle saada. Lõpuks ütles õde, et Krissu, kaua võib.”
Lugu võttis naiste jaoks helgema pöörde pärast seda, kui nad end tööhõiveametis ametlikult töötuna arvele võtsid ning said võimaluse minna massöörikursustele. Ega seegi nii lihtne ei olnud. Et riigi raha eest saadud koolitus ka vilja kannaks ja nad hijem tööd saaksid, tuli muretseda garantiikiri. Nii otsiti üles tuttavate ilufirma, kuhu oldi neid nõus tööle võtma. Naljakoht on see, et firma, kuhu naised pärast koolitust ametisse minema pidid, enam ei tegutse. Aga omaloodud firma see-eest töötab küll.
Tasuks mõtted tulevikust
Kursused kestsid üheksa kuud. Pisuke sissetulek tuli tööhõive-ameti makstavast stipendiumist. Praegu pole enam sedagi. Sõp-radelt laenati kokku 200 000 krooni, mille eest firma püstipanekuks esmavajalik muretseti. Muu sai tehtud oma käte ja sõprade abiga. Kogu Pärlipesa salongi tulu läheb võlgade katteks, kahe aasta pärast peavad need olema makstud. Millest naised siis elavad? “Perekond ja lähedased toetavad,” ütleb osanikuna kampa löönud Hanna-Stiina Heinmets (20).
Päevad värskes äris on pikad: varahommikust hilisõhtuni, puhkepäevi pole. Kui keegi väga ära väsib, lubatakse ikka jalad seinale visata ka. ”Aga see on ju parem kui töötu olla, või kuidas?” küsivad naised vastu. ”Vähemalt helge tulevik on silme ees ja me teeme kõik endast oleneva, et püsima jääda.”
Margel ja Kristinal tuli raha ettevõtluse alustamiseks laenata tuttavatelt, sest nende taotlus stardikapitali saada läbi ei läinud. Nimelt nõuti eellepinguid klientidega.
Seevastu lühikese ajaga kaks korda töötuks jäänud juristiharidusega Maksim Sõtinil (24) läks korda taotleda tööturutoetust ettevõtte alustamiseks. Nii sai ta 20 000 krooni, mille eest ostis arvuti, printeri, mööbli ja muud vajalikku, et Tallinnas õigusbüroo püsti panna. Natuke jagus pisikesteks reklaamikuulutusteks ka. Tänaseks on Maksim olnud iseenda tööandja (ja ühtlasi ka büroo ainuke töötaja) pool aastat. Kliente on palju, sissetulev raha läheb arvete maksmiseks või firmale vajaliku soetamiseks.
“Ehk paari aasta pärast saan hakata endale palka maksma,” loodab ta.
Kust saada äri alustamiseks raha?
Kolm võimalust
1. Toetus tööhõiveametist
Ettevõtlikud töötud võivad saada hea äriidee teostamiseks tagastamatut stardiraha maksimaalselt 20 000 krooni. Raha saavad elukohajärgsest tööhõive-ametist taotleda inimesed , kes on läbinud ettevõtluskoolituse või kel on ettevõtluskogemus. Kui taotleja pole ettevõtluskoolitust läbinud ja tal puudub kogemus, suunatakse ta tööturukoolitusele.
Vt: www.tta.ee/tallinn/
2. Tallinna ettevõtlusametist
Maksimaalne toetussumma on 100 000 krooni. Taotlemine toimub taotlusvoorudena.
Vt: http://ettevotja.tallinn.ee/ footer/ettevotlusamet/
3. Alustavatele ettevõtjatele
Toetust väljastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus väljaspool Tallinna alustavatele ettevõtjatele.
Vt: http://www.eas.ee/
