Halinga farm ei saa Terelt toorpiima eest maksmata jäänud raha tagasi
Harju Maakohus jättis täies mahus rahuldamata Halinga Piimajõe farmi 8. aprillil 2016 esitatud hagi Oliver Kruuda juhitud Tere aktsiaseltsi vastu, milles nõuti Terelt poolt miljonit eurot.
Hagi kohaselt jättis Tere AS maksmata kaks arvet, mis mõlemad pärinevad 2015. aasta veebruarist. Hagis olevale 244 129 euro suurusele põhinõudele lisandub veel 255 870 eurot viivist, mille maksmisest keeldumisel lõpetas Halinga Terele toorpiima tarnimise.
Selle nädala alguses otsustas aga Harju Maakohus, et Halinga piimafarmil puudus alus Terelt hagis esitatud nõude sissenõudmiseks, sest nõuded Tere vastu olid lõplikult loovutatud DNB Pangale.
Oliver Kruuda: DNB panga käitumine oli pahatahtlik ja Halinga esitas valeväiteid
„DNB panga esindajad on oma hilisemaid ütlusi kallutanud Halinga kasuks, 2017. aasta DNB panga ütlused on vastuolus nende endi kirjavahetuse ja lepingutingimustega,“ sõnas Tere endine juhataja Oliver Kruuda. „Selline käitumismudel on pahatahtlik ja kõrvalekalduv headest kommetest ning väärib tähelepanu sarnaste situatsioonide varasemaks äratundmiseks,“ lisas Kruuda.
Kruuda sõnu kinnitab kohtuotsuse punkt 45: kohus leiab, et poolte nõuete loovutamise kokkuleppe (lepingu) puudumist ei tõenda Aktsiaseltsi DNB Pank kaks aastat hiljem, s.o 22.02.2017 ja 02.03.2017 edastatud päringute vastused. Nimetatud kirja sisu on vastuolus nii lepingus ja lõpetamise kokkuleppes märgituga kui ka enne lõpetamise kokkuleppe sõlmimist panga ja hageja vahel peetud e-kirjavahetusega ning seetõttu ei saa vastuseid arvelduskrediidilepingu ja arvelduskrediidilepingu lepingu lõpetamise kokkuleppe tõlgendamisel arvestada.
Möödunud kevadel kuulutas Halinga farm meedias, et Oliver Kruuda ja Tere on võlglased. Tegelikkuses levitas Halinga teadlikult valeinformatsiooni, millele annab täiendava kinnituse ka üleeilne Harju maakohtu otsus.
Tere esitas 2016. aasta 18.aprillil kohtule kinnitamiseks võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava, kus 81% kreeditoridest hääletasid poolt, muuhulgas piimatootjad, kuid millele pangad hääletasid vastu.
„Halinga ja temaga seotud isikute, sealhulgas nõukogu esimehe Teet Mõtte soov oli Tere maine kahjustamine ja kohtu mõjutamine meediakajastuse kaudu Tere AS-i saneerimiskava kinnitamise otsustamisel,“ sõnas Kruuda. Sügisel määras üllatuslikult AS Tere omanikuõigusi teostama asunud Maire Arm AS Tere nõukogu liikmeks just Teet Mõtte.
800 tonni tasuta toorpiima
AS Tere sai Halinga Piimajõe farmist 2015. aasta veebruari kolme nädala jooksul 803 120 kg toorpiima, mille eest pidanuks Tere tasuma 244 130 eurot. Koos rohkem kui aasta jooksul kogunenud viivistega oleks nõudesumma isegi veidi üle 710 000 euro.
Hagiavaiduses seisab, et lähtudes menetlusökonoomikast, ei pööra OÜ Halinga viivise nõuet täielikult täitmisele ning esitab Tere vastu viivisnõude osaliselt ehk 255 870 euro ulatuses, mis koos põhinõudega teeb kogunõudeks 500 000 eurot.
"800 tonni toorpiima on umbes kaks kolmandikku Halinga kuutoodangust. Sellise koguse niisama minna laskmist ei saa lubada endale ükski piimafarm," ütles Peetson. "Nii piimatootjad, kui põllumajandustootjad laiemalt, on praegu kriisiolukorras, kus igaüks tõmbab tekki enda poole ja kõigile ei jagu. Meie majanduslik olukord oleks aga hoopis teise näoga, kui Tere kokkulepetest kinni peaks ja tehtud töö eest ette nähtud tasu ei peaks kohtu abil välja nõudma."
