Konkurentsiamet on hakanud uurima hambaravihindade kujunemist, sest osa hambaravifirmasid on viimasel ajal asunud sõjakalt ühe firma hindade langetamise kampaaniate vastu võitlema.

Vesi hakkas hambaravihindade kinnises tiigikeses esimest korda liikuma tänavu kevadel, kui Tartus kanda kinnitanud hambaravifirma Medicum Dental kutsus inimesi hambaid ravima poole odavamate hindadega. Viiekümneprotsendine allahindlus! Vanadele turul olijatele oli see vastuvõetamatu.

Hambaarstide liit esitaski peagi tervishoiuametile järelepärimise: tunti huvi, kas uus turule trügija ei riku mitte reklaamiseadust. Reklaamiseadus keelab nimelt täiesti igasuguse reklaami tegemise tervishoiuteenustele, mille puhul läheb vaja arsti kätt. Tervishoiuamet alustaski menetlust – esimest korda terve oma eksisteerimise aja jooksul selle küsimuse üle. Seadusrikkumine leitigi ja Medicum Dentalile määrati 6000 krooni trahvi.

Praegu on Medicum Dentali hinnad jälle all. Ja tervishoiu­amet uurib jälle asja.

„Vaba konkurents on seadustega kinni keeratud,” võttis asja kokku Medicumi juhatuse liige Arvi Vask. „Selge on see, et tänasel turul olijad ei ole konkurentsist huvitatud. Võib-olla peavad nad niimoodi ise ka hakkama korrigeerima hindu. Kui reklaamiseadus oleks neile korda läinud, oleksid nad pidanud juba kümme aastat tagasi reageerima iga kord, kui ajalehes öeldakse, et hambaravihinnad on 10 või 20 protsenti soodsamad. Või kui on ilmunud reklaam, kus lubatakse säravat naeratust… See seadus kehtib juba 1990-ndatest alates ja siiani pole kordagi selle üle kaevatud,” rääkis Vask, kelle hinnangul on tegemist vaid ettekäändega, sest reklaami teevad tegelikult kõik.

Sellepärast pöörduski Medicum hoopis konkurentsiametisse, et selgeks teha, kas Eesti hambaraviturul valitseb vaba konkurents või mitte. Konkurentsiametis menetlust juhtiv nõunik Kristi Reichardt kinnitas Eesti Päevalehele, et nemad on asunud asja juba veidi laiemalt uurima. Nimelt seda, kas praegu hambaraviteenuseid pakkuvad firmad peavad kinni vaba hinnakonkurentsi tagamise reeglitest või töötatakse sellele vastu. Näiteks on tema sõnul seadusega vastuolus see, kui firmad sõlmivad kokkuleppeid, mis ei lase hindu patsientidele madalamaks teha. Kas eri hambaravifirmad on rikkunud seadust, amet praegu uuribki.

Urus istuda pole kasulik

Hambaarstide liidu president, hambaravifirma Kliinik 32 hambaarst Piret Väli peab aga probleemiks ikkagi Medicum Dentali tegevust, ja nimelt reklaamitegevust. „See on inimesi eksitav reklaam,” märkis ta ja rõhutas, et selle hinnangu on andnud tervishoiuamet.

„See tähendab seda, et kvaliteet kannatab,” sõnas Väli ja kinnitas, et teenust pole võimalik teha 50-protsendise allahindlusega. „Meie poole pöördusid hambaarstid, kes ei olnud sugugi rahul, et seda sellisel viisil tehti,” selgitas Väli, miks nad kaebuse esitasid.

„Me avasime Tartus uue kabineti. Mis me hakkame siis näppe veeretama ja vaikselt seal urus istuma ja lootma, et võib-olla mõni patsient eksib meile? Endast peab ju kuidagi märku andma,” arvas aga Vask, kelle väitel on hindade langetamine toonud neile palju uusi kliente ja osutunud väga kasumlikuks.

Tervishoiuameti direktoril Üllar Kaljumäel ei olnud asja kohta muud öelda, kui et reklaamiseadust ei tohi rikkuda.

Kõik ei saa hambaravi lubada

•• „Eestis on väga suur hulk inimesi, kellele on hambaravi täiesti kättesaamatu,” rääkis Medicumi hambaarst Piret Vilborn, kes näeb nüüd Tartus palju inimesi, kes pole tõesti pikki aastaid arsti juures käinud ja kelle suu on juba väga halvas olukorras. Üle Lõu­na-Eesti kohale tulnud patsiendid on öelnud, et ravimine on siiani jäänud kallite hindade taha.

•• Medicumi juhatuse liikme Arvi Vase sõnul on hindade langetamine toonud neile nii palju inimesi, kui nad muidu oleksid saanud kolme aastaga. Vask ei ole nõus, et hambaravis kehtivad mingid normhinnad, millest justkui ei olegi võimalik odavamalt ravida. „Kulu on ju seotud käibega – kui sul käivet ei ole, siis on su kulu ju veel suurem. Fikseeritud hindu ei ole turul olemas.”

•• Hinda alla viia võimaldavad tema sõnul paljud asjad: „Kuidas sa oma kulusid juhid, kuidas sa tarnijatega kokkuleppele saad, kuidas on investeeringu kulukused, kuidas sa pankadelt laenukapitali kätte saad. Meil näiteks õnnestus hambaravitoolid tunduvalt odavamalt osta. Ja lõpuks loomulikult otsustab ka see, kui suur sa oled. Suuremana saad paljude tugiteenuste pealt kokku hoida. Praegu on näiteks Medicumi kontsernil raamatupidamine ja IT-asjad kõik üks.”

Intervjuu

Piret Väli

hambaarstide liidu president

„Hindu ei ole

võimalik langetada”

•• Mis te arvate sellest, et Medicum Dentalis ravitakse vähekindlustatud inimesi odavamalt?

Noo, meditsiiniteenustel on oma hind. Kas te haiglate hinnakirjasid olete lugenud?

•• Olen küll, jah. Aga selle eest maksabki ju haigekassa.

Jah, hambaravis haigekassa ei maksa ja maksab patsient. Ega selles ei ole hambaarstid süüdi. Ega me ei saa selle tõttu teha teenust alla omahinna, et patsientidel on raske.

•• Kui suur see vahe omahinnaga siis praegu ikkagi on ja mis sealt teile endale juurde tuleb?

Seda ma teile küll ütlema ei hakka.

•• Mingi vahe seal ikkagi on?

Kuulge, iga hambaraviteenust osutav asutus on juriidiline isik, kes peab tegutsema nii, et tal on täna töö ja homme ka materjalid, millega tööd teha. Kui te vaatate haigekassa hinnakirja, siis te saate aru, et ei ole võimalik 100 krooniga plommi panna.

•• Aga Medicumil on ju hinnakiri palju odavam.

No nad peavad seda millegi arvelt tegema. Me oleme 1998. aastal arvutanud välja, milline on kulupõhine hind hambaravis. Ühe tooli istumise hind oli siis 120 krooni, ilma protseduurideni jõudmata.