Kiiresti muutuvas keskkonnas on Sutteri sõnul eduka energiatootmise võtmeks põlevkivi tõhusam kasutamine, nutikad lahendused ja tehnoloogia arendused, teatas Eesti Energia pressiteenistus.

Keskkonnanõuete revolutsioon

Üks revolutsioon on Sutteri sõnul seotud keskkonnanõuete karmistumisega. Euroopa Liidus on paika pandud väga ambitsioonikad pikaajalised eesmärgid keskkonnanõuete osas. Eesti Energia strateegia toetab nende eesmärkide täitmist. Energeetikasektoris eeldab aga muudatuste elluviimine pikemaid perioode ja suuremaid investeeringuid, selle tõttu on oluline, et muudatuste planeerimine ja elluviimine toimuks realistlike tähtaegade ja mõistlike kuludega, rõhutas Sutter.

Praeguseks on elektritootmine viidud vastavusse 1. jaanuarist 2016 täies mahus kehtima hakkavate karmimate õhuheitmete piirmääradega. Narva Elektrijaamade vanal tehnoloogial töötavatele energiaplokkidele on paigaldatud väävli- ja lämmastikupüüdmise seadmed, mille tulemusena on viimase viie aastaga väävliheitmed vähenenud kolm ning lämmastikuheitmed ligi kaks korda.

Eesti Energia on sellesse investeerinud 113 miljonit eurot. Sutteri sõnul on tuleviku regulatsioonide planeerimisel oluline seni keskkonnamõjude vähendamisse tehtud sadadesse miljonitesse ulatuvate investeeringutega arvestada ja kasutada olemasolevad seadmed nende elukaare lõpuni ära.

Elektrituru revolutsioon

Teine revolutsioon on seotud elektri muutumisega turukaubaks 2013. aastast. Seni reguleeritud hinnaga üsna stabiilne tegevuskeskkond on asendunud kiire laveerimisega äärmiselt muutlike hindade vahel. Sutteri sõnul otsustab täna turg, kas elektrit on mõistlik toota või mitte. Kui toodetud elekter ei pääse kõrge omahinna tõttu turule, siis elektrit ei saagi toota.

Efektiivsus ja nutikas tootmine on sellises olukorras Sutteri kinnitusel möödapääsmatu, sest ilma selleta elektrijaamad seisavad. Kui aastakümneid tagasi oli elektritootmise efektiivsus kuni 30%, siis täna elektrit ja õli koos tootes on Eesti Energia saavutanud efektiivsuse üle 70%. See annab Sutteri sõnul olulise eelise turgudel konkureerimiseks. Efektiivsuse kasvuga samal ajal on vähenenud ka keskkonnamõjud.

Tehnoloogiarevolutsioon

Kolmas revolutsioon on seotud tehnoloogia arenguga. Kiiresti muutuv tegevuskeskkond paneb ettevõtteid otsima aina uusi lahendusi efektiivsuse tõstmiseks ja rangematele nõuetele vastamiseks. Tänu uue keevkihttehnoloogia kasutuselevõtule esmalt Eesti ja Balti elektrijaamade plokkides ning seejärel Enefit280 õlitehases ja valmivas Auvere elektrijaamas on Hando Sutteri sõnul energiatootmine nii efektiivsem kui ka puhtam kui kunagi varem. Tänu tehnoloogia arengule on võimalik kasutada energiatootmiseks lisaks põlevkivile ka muid kütuseid nagu olmeprügi, biomass, aga ka energiatootmise kõrvalsaadused, mis annab samuti vajaliku paindlikkuse turgudel konkureerimiseks.

10 aasta tagune lahendus jääb ajale juba jalgu

Eesti Energia Narva Elektrijaamade juhi Tõnu Aasa sõnul on olemasolevates tootmisüksustes uute lahenduste rakendamine inseneride jaoks suur väljakutse ning nõuab iga kord tõsist arendustööd, kuna maailmas puuduvad valmis lahedused, mida oleks võimalik üks ühele üle võtta. Iga uus lahendus on nagu rätsepaülikond – peab laitmatult sobima iga konkreetse protsessi jaoks.

Kuna uute rätsepalahenduste väljatöötamine on energiatootmises väga ajamahukas, ei pruugi iga kord nende rakendamine jõuda aina karmistuvatele normidele järgi. 2005. aastal hakkas kaks Narva Elektrijaamade energiaplokki töötama uuel keevkihttehnoloogial, mis oli tol hetkel Aasa sõnul parim võimalik lahendus. Kuid juba täna jäävad need lahendused uutele keskkonnanõuetele jalgu ning vaja on taas teha uusi arendusi.

Hoolikalt läbi mõeldud ja ellu viidud lahendused on aga Tõnu Aasa kinnitusel pingutust väärt ning annavad käegakatsutavaid tulemusi. Rätsepatööna projekteeriti ja paigaldati Narva Elektrijaamades väävli- ja lämmastikupüüdmise seadmed. Investeering tasus ennast Aasa sõnul igati ära ning lisaks vähenenud õhuheitmetele oleme tänu kahes energiaplokis uue keevkihttehnoloogia rakendamisele 10 aastaga kokku hoidnud ligi 8 miljonit tonni põlevkivi.

Seda on sama palju kui Eesti elektrijaam aastas elektritootmiseks tarbib. Auvere elektrijaama käivitumisel saab samuti tänu uuele tehnoloogiale aastas kokku hoida ligikaudu üks miljon tonni põlevkivi. Uus tehnoloogia vähendab märkimisväärselt ka õhuheitmeid.