Hanila vallavanem Arno Peksar ütles, et vald ei anna maa kokkuostjaile luba. Ta viitas inimestele, kes on naabervaldades maad ostnud ja tahavad seda ka Hanilas teha. Euroopa Liitu astudes maa hind Eestis kallineb ja selle saab kasuga edasi müüa.

Enne, kui võib maatüki välismaalasele müüa, peab kinnisvara omanik loa taotlema maavanemalt. Lääne maavanem Jaanus Sahk ütles, et tavaliselt küsib ta siis kohaliku vallavolikogu seisukohta.

Kolme viimase aasta jooksul on Hanila vallavolikogult üheksal korral luba küsitud. Viiel juhul volikogu keeldus.

Kolm nädalat tagasi keeldus volikogu luba andmast ühele Soome kodanikule, kes tahtis osta Hanila külas 18 hektarit. Volikogu viitas, et maatulundusmaa müümine põllumajandusega mittetegelevale välismaalasele pole kooskõlas valla avalike huvidega.

Volikogu protokollidest selgub, et volinikud on enamasti nõustunud väikeste maatükkide müügiga. Kui maatükil on maja, pole keeldutud, selgitas maanõunik Maie Vokk.

Peksar toonitas, et isamaaliitlasest siseminister Tarmo Loodus andis tavaliselt loa maad müüa, keskerakondlasest Ain Seppik pole vallavolikogu keelule vastu astunud.

Kui maavanem ja vallavolikogu jäävad eri seisukohtadele, läheb otsustamisõigus siseministrile. Soomlane, kelle tehingule volikogu augustis luba ei andnud, sai kaks aastat tagasi Looduse nõusolekul osta 10 hektarit maad.

Sahk ütles, et kui riigi julgeolekuhuve pole riivatud, pole tal õigust keelduda.

„Tavaliselt on kõik Läänemaa volikogud andnud jaatava vastuse,” ütles Sahk.

Kui vallavolikogu tahab põllumaa müüki piirata, peab ta selle avaliku huvina deklareerima, selgitas Sahk.

„Piisab üldplaneeringust, kus põllumaale on punane jutt ümber tõmmatud. See pole kallis ega keeruline. Kui avalik huvi on deklareerimata, pole mul alust keelduda,” ütles Sahk.

Siseminister Ain Seppik ütles kaks nädalat tagasi Lääne Elule, et nõustub üldjuhul vallavolikogude otsustega: „Me ei tohiks teha midagi kohalikku elu puudutavat, minnes kohalikust võimust mööda.”