Hannes Tamjärv pani sojatehasele õla alla
Soya Foods Baltic OÜ on eestlastele kuuluv sojapiimatoodete valmistaja. Firma on nõuks võtnud vallutada Eesti turg tervislike sojatoodetega ja kavatseb selle nimel investeerida Järvamaal Kareda vallas asuvasse, äsja renoveeritud tootmiskompleksi ning turundusse ligi kümme miljonit krooni.
Kolm aastat tagasi tegi Narvas Vladimir ja Irina Kanarjovile kuuluv perefirma OÜ Soja Foods mõningaid sojatooteid. Kui firma 2004. aasta septembris tegevuse lõpetas, otsustas tuttav Urmas Matsalu, et äriideel ei või lasta raisku minna ning tegi Neeme Rõõsile pakkumise käivitada tehas uuesti. Matsalu asus ise tegevdirektori ametisse, Neeme Rõõs on nii Soya Foods Baltic OÜ juhatuse liige kui ka osanik.
Tehasele uue asupaiga leidmine võttis aega, kaaluti nii Väike-Maarjat kui ka Paidet, kus on olnud piimatööstused ja seega leida ka vastava väljaõppega töötajaid. Lõpuks jõudsid mehed Kareda vallakeskusesse Peetrisse, kus tühjana seisnud endise sööklahoone omanik Hannes Tamjärv pakkus võimalust end sinna sisse seada. Tamjärv kuulub ka tehase omanikeringi. Ta on end Järvamaaga tihedalt sidunud, Tamjärvele kuuluvad nii Vodja kui ka Esna mõis.
GMO-vabad tooted
Tootmisjuht Ly Jaas kinnitas, et Peetris valmistatud tooted on valmistatud GMO-vabadest sojaubadest, mis kasvavad Moldovas. Firma eesmärk on varuda tulevikus sojauba Eesti põllumeestelt, sellele eesmärgile loodetakse tuge ka põllumajandusministeeriumilt.
Tootmisel on olulisemaks komponendiks ubadest pressitav sojapiim. “Sojapiima valmistame kuni 25 000 liitrit kuus, kahest kilost ubadest saab 17 liitrit piima,” selgitas Jaas. Alguses sojauba puhastakse, siis leotatakse kuni 14 tundi. Pärast pesemist ja kurnamist pannakse oad vanaaegse koorelahutajaga sarnasesse seadmesse. Jaasi sõnul kutsuvad naised seda masinat musta-valgekirjuks lehmaks, kes vajab söögiks vaid elektrit ja vett. Purustatud oast pressitakse välja valge vedelik, mida kutsutakse sojapiimaks. Võrreldes sojapulbrist valmistatud toodetega on otse oast pressitud piimatooted tervislikumad ning paremate maitseomadustega. Toodete maitsestamiseks kasutakse looduslikke komponente, mitmeid Eestis kasvatatud marju ja aedvilju: astelpaju, maasikaid, tilli, peterselli.
Neeme Rõõsi kinnitusel pole Eestis teist tugevat sojatoodete tootjat, on vaid importtooted. “Näiteks kolme aasta pärast võiks meie toodetega olla kaetud kogu Eesti,” kinnitas Rõõs. Ta lisas, et Eesti turg on praegu neile veel katselava, edu korral võetakse ette Baltimaad ja Skandinaavia ning ka Venemaa.
* * *
Ostjate huvi sojatoodete vastu kasvab
•• 2005. aastal oli Rimi kaupustes müügil umbes 20 erinevat sojatoodet, sellel aastal küünib sojatoodete arv 40-ni, enimostetud on sojast desserdid ning joogid.
•• Kuigi sojatoodete müük on aastaga kasvanud 100%, siis kogumüügist on nende osakaal marginaalne, juulis 2006 müüdi sojatooteid kokku umbes 65 000 krooni eest.
•• Rimi tootespetsialist Teevi Noortoots kommenteeris sojatoodete müüki: “Kui neid tooteid müügis ei ole, siis neid küsitakse, kui müügis on, siis seisavad.”
•• Kasvanud on ka sojajäätiste menu.
•• Prisma Peremarketi ostujuhi Tiia Karu sõnul müüvad Prismad juba mitmendat aastat Alpro sojatooteid läbi Interaltuse.
•• Mõneti on sojaoast valmistatud tooted maitsele võõrad, samas on üha enam allergeenikuid ja muude tervisehädadega ostjaid, kellele on sojatoode igapäevamenüüs asendamatu.
