Hansa bussiettevõtete juht pakub Atko kriisile lahendust

 (9)
Hansabussi juhatuse liige Neeme Tammis.
Neeme TammisFoto: Rauno Volmar

„Mind paneb imestama, kuidas eestlased jaksavad sellist olukorda turul välja kannatada. See, et bussi hommikul ei tule ja õpilased ei jõua kooli, on justkui normaalne asjade käik,” ütles Hansa Grupi bussiettevõtete nõukogu esimees Neeme Tammis.

Neeme Tammis:

2017. aastal oli Atkol 11 kuu jooksul Harjumaal 250 rikkumist, aga kummalisel kombel ühistranspordikeskus, maanteeamet ja majandusministeerium on lasknud sellel olukorral tänase päevani samamoodi edasi kesta.

Kui ühistranspordikeskus peaks nüüd otsustama, et Atko enam ei sobi teenust osutama, siis ühelgi bussiettevõtjal nii palju busse seina ääres seismas pole, et kohe kõik liinid ära katta. See tähendab, et nii reisijad kui ka tellijad peavad vedaja vahetamise korral ikkagi arvestama, et esialgu ei pruugi teenus tõrgeteta toimida.
Tavapärase hanke korral on hanke võitja selgumise ja teenuse osutamise algusele vahel vähemalt kuue kuu pikkune aeg, et oleks võimalik korralikku teenust pakkuda.

Suurtes bussitehastes tuleb praegu arvestada uute busside tellimisel 8-9 kuu pikkuse ooteajaga. Järelturult saaks kasutatud bussid kätte paari kuuga, millele lisandub omakorda kuni üks kuu busside ette valmistamiseks.
Samas on lähiajast häid näiteid, kus GoBus leidis võimaluse, et Harku valla liinid kiirelt üle võtta ja Hansabuss oli võimeline viivitamatult Saue valla liinid üle võtma. Reedel oli hange ja esmaspäeval tuli liinile minna.

Nii lühikesed tähtajad nõuavad nii vedajalt kui ka tellijalt erakordselt suuri pingutusi.

Suureks probleemiks ühistranspordikeskuste poolt korraldatavatel hangetel on asjaolu, et riigi poolt veolepingusse pandud ühistranspordi hinnaindeks ei ole ärineutraalne ja reaalsete kulude muutustega turul.

Tänaseks on Tallinna ja Harjumaa ühistranspordi turul olukord selline, et bussijuhi töötasu on 1300 -1400 eurot bruto. Aasta tagasi oli bussijuhi 1000 euro juures. See ilmestab valitsevat bussijuhtide kriisi.

Siiani on hankija läbi hanketingimuste soosinud ainult madalat hinda, mille tulemusena osutatakse teenust tihti viletaste bussidega ja madalate palkadega. Selline ärimudel soosib üksnes kuluarvestuslikku tegevust.
Võibolla oleks riigil täna õige hetk mõelda, mida peaks hanketingimustes muutma, et olukord muutuks.

Sellised kiirhanked toovad kaasa, et liinikilomeetri hind muutub oluliselt kõrgemaks, mis aga annab võimaluse maksta bussijuhtidele väärilist tasu.

Kui kogu hanke loogikat ei muudeta ja ei hakata näiteks Põhjamaade hanke-kontsptsioonist eeskuju võtma, kus valitsevad väga selged eelkvalifitseerimise põhimõtted, siis asjad paremaks ei lähe.
Kui ettevõtte maine on halb, eelmised tellijad pole rahul, bussijuhid käituvad halvasti ja maksudega esineb probleeme, siis selliseid ettevõtteid kandideerima lasta.

Juba 2017. aasta lõpus pani autoettevõtete liit maanteeametile ja majandusministeeriumile lauale hangete korraldamise analüüsi parimatest Põhjamaade ja Euroopa praktikatest, kuid meid ei võetud kuulda.
Juba siis nägid bussietevõtjad ette kriisi võimalust, kuhu me täna oleme jõudnud.

Täna oleks täna õige aeg selleteemalist diskussiooni lõpuks alustada.