“Pärast tänavavalgustuse väljalülitamist varastati meie kahetariifselt elektrimõõtjalt kell Lisaks valgustuse puudumisele ei ole arendaja katnud tänavaid asfaldiga, nagu lepingus lubatud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Altmetsa elanik Tarmo Krimm sõnas, et tänavavalgustus lülitati välja selleks, et sundida valda tänavaid ja valgustust üle võtma.

Praegu elab Altmetsas 58 peret, sügiseks peaks lisanduma veel 20. Alla 7-aastaseid lapsi on külas umbes 20.

Hansapanga Gruppi kuuluva Hansa Capitali tütarfirma Balti Realiseerimiskeskus (BRC) alustas Altmetsas kinnisvara arendamist 2001. aastal.

Hansa Liisingu (HL) jurist Sven Jürgenson lausus, et arusaamatused tekkisid, kuna pärast BRC müüki ei olnud selge, kes mille eest Altmetsas vastutab. Alles pärast lepingute põhjalikku uurimist tekkis selge ülevaade.

“Valgus lülitati välja, sest elanikega ei ole ühtegi lepingut, mis kohustaks BRC-l või HL-il andma inimestele tasuta elektrivalgust,” sõnas Jürgenson.

Jürgenson leiab, et inimesed peaksid vallale kohustusi meelde tuletama, et see võtaks teed ja valgustuse oma bilanssi. Pärast ülevõtmist saaks sõlmida ka lepingud. Juristi kinnitusel ei ole Hansa Liisingu ülesanne tänavavalgustust hallata, kuna HL-ile kuulub vaid teedealune transpordimaa. Kuna Altmetsas puuduvad teed teeseaduse mõttes, ei saa rääkida isegi teeomaniku vastutusest. “Meie vastutus saab tekkida alles pärast seda, kui tee on seaduse järgi valmis ehitatud,” lausus Jürgenson.

BRC kinnisvaraosakonna juhataja Keit Pihli sõnul maksis firma alates 2001. aastast tänavavalgustuse eest ise, kuna valgust oli vaja projekti arendamiseks. Pärast ettevõtte müüki sai Altmetsa valgustuse ja teede omanikuks Hansa Liising.

Pihli kinnitas, et valgustuse üleandmisel vallale ei tohiks takistusi olla. Kogu töö telliti Eesti Energialt, millel on olemas kõik vajalikud kooskõlastused. “Püüame valgustuse vallale teedest eraldi üle anda, siis saab küla valgustuse peagi tagasi. Teede üleandmine võtab rohkem aega.”

Viimsi valla kommunaalameti juhataja Indrek Mäeküngas ütles, et ehitusseaduse kohaselt kinnitatakse projekt, võetakse ehitusluba ja seejärel kasutusluba.

Mäeküngas lisas, et HL-i tütarfirmal puudus teede ehitamiseks ehitusluba, tänavavalgustuse projekt ja kasutusluba. Vald ei saa vastu võtta ehitisi, mis loa puudumise tõttu on ebaseaduslikud.

“Tänavavalgustus on arendaja oma ja ta võib valgustuse välja lülitada. Normaalne oleks, kui ta lepiks kokku, et elanikud maksaksid seni, kuni vallale üle antakse. Kuna tüli on kestnud pikka aega, tundub, et kokkuleppe saavutamine poolte vahel on suhteliselt raske. Kuna vald ei soovi üle võtta poolikuid ja loata ehitusi, on üheks lahenduseks kohtutee,” sõnas Mäeküngas.