Hansabank Markets: valitsus mõtleb majanduslanguse asemel populaarsusele
"Kõigi kolme riigi puhul on murettekitav tarbimise kiire kasv, mis saab oma jõu kasvavast tööhõivest, ülikiirelt tõusvatest sissetulekutest ja laenudest. Selline hoogne kulutuste kasv on toonud kaasa hinnatõusu kiirenemise ja välistasakaalu halvenemise ning tekitab probleeme ettevõtetele, kes peavad kiiresti kohandama oma tootmist, et tulla toime kiirelt kasvavate kuludega," teatas ettevõte.
Ettevõtte analüütikud näevad peamise riskina valitsuste ekspansiivsusele kalduvat eelarvepoliitikat, mis tarbimiskasvule hoogu lisab.
Balti riigid püsivad analüüsi kohaselt endiselt Euroopa Liidu majanduskasvu tipus. Kuigi esimeses kvartalis kasv aeglustus, olid Läti (11,2% aastakasvu) ja Eesti (9,8%) endiselt edetabeli tipus ning Leedu tegi tugeva kasvuhüppe (8,3%) kuuendalt positsioonilt neljandale.
Samas on kolm Balti riiki aga ka inflatsiooni edetabeli viie esimese hulgas - Läti 8,9%-ga esimesel, Eesti 6%-ga kolmandal ja Leedu 5%-ga viiendal - ning nende jooksevkonto puudujäägid kuuluvad EL-i suurimate hulka: Lätis vastavalt 23,7%, Eestis 17,1% ja Leedus 12,2% SKP-st.
"Selline tasakaalustamatus ei ole jäänud märkamata – rahvusvaheline reitinguagentuur Standard & Poor’s alandas kolme riigi reitingute väljavaated stabiilsest negatiivseks ning Läti reitingu koguni BBB+-ni," teatas Hansabank Markets.
Teised kaks suuremat reitinguagentuuri – Moody’s ja Fitch – võtsid olukorda mõneti rahulikumalt, kuigi Fitch siiski alandas Läti reitingu väljavaate negatiivsek. "Ent võib arvata, et kui olukord ei parane, siis järgnevad ka nendepoolsed reitingualandamised," ennustab Hansabank Markets.
"Reitinguagentuuride jaoks oli ja on kahtlematult suurimaks murelapseks eelarvepoliitika – kõik kolm valitsust on majanduse probleeme võtnud pigem kergelt, olles eelkõige pööranud tähelepanu oma populaarsusreitingutele ja valimiste tulemustele," leiab ettevõte. "Reitinguagentuuride hoiatused sundisid siiski valitsusi vähemalt ohtude olemasolu tunnistama."
"Me ei saa praegu veel kinnitada, et valitsused oleksid teinud olulisi muutusi oma tegevuses, kuna eelarvepoliitikad kalduvad endiselt ekspansiivsete arengute toetamise poolele," lisab ettevõte.
Hansabank Markets leiab, et Eesti ja Leedu valitsused on ohtudesse suhtunud aga üsna külmavereliselt.
"Kuigi Eesti ja Läti eelarved jäävad sel aastal mõningasse ülejääki ning Leedu eelarve puudujääk jääb tagasihoidlikuks, oleks meie arvates kõigi kolme riigi majandusliku arengu jaoks väga oluline valitsuskulutuste konservatiivsus ning oluliselt suuremad, praegusele tugevale majanduskasvule sobivad ülejäägid nii sel kui ka tuleval aastal," seisab analüüsis.
Vaatamata mitmetele sarnastele joontele võib ettevõtte analüütikute hinnangul väita, et kolme riigi majandused asuvad majandustsükli mõneti erinevates faasides.
Kui Eesti majanduskasv on selgelt hakanud aeglustuma ja Läti teeb sellel teel alles esimesi samme, siis Leedu on veel tõusu teel.
"Me usume, et Eesti ja Läti majandusarengud järgivad nn pehme maandumise stsenaariumit ning näeme võimalust, et Leedu võiks välistada Eestile ja Lätile omased probleemid, kohandades majandusstruktuuri kiiremini," leiavad analüütikud. "Suurimad kasvuriskid on seotud valitsuste majanduspoliitikatega, kuna hetkel on maailmamajanduse arengud Baltikumi jaoks üldjoontes soodsad."
