Hansabussi juht: mõtle suurelt, testi väikselt

Inimesed nii linnaregioonides kui maapiirkondades eelistavad jätkuvalt liikumiseks autot, sest see on mugavaim ja kiireim liikumisviis. Milline peaks olema tuleviku ühistransport, et inimene valiks auto asemel alternatiivseid liikumisviise?

Ühistranspordis on viimase kümne aastaga toimunud väga palju muudatusi, kuid vaadates Skandinaavia riikide või Londoni transpordikorraldust, kus transporti vaadeldakse kui üht suurt tervikut, on Eestil veel omajagu arenguruumi. AS Hansabuss juhatuse esimees Indrek Halliste ütles EASi taskuhäälingus „Järgmine tase inimeste transpordis“, et alati pole vaja hakata jalgratast leiutama – transport on nii vana tegevusvaldkond, et häid praktikaid jagub küllaga, tuleb vaid suund välja valida. Tema hinnangul on transpordikorralduse kvaliteedihüppeks esmalt vaja riigi tasandil paika panna selge siht ja visioon, kuhu tahetakse järgnevate aastatega jõuda. Näiteks võiks aastaks 2030 olla eesmärk kahekordistada ühistranspordi reisijate arvu ja seeläbi vähendada CO2 heitekoguseid.

Ei saa ühe puuga lüüa

Hajaasustusega piirkonnad ja Eesti suuremad linnad vajavad erinevat lähenemist ning ühistranspordi teenuseid ja tooteid tuleb disainida lähtudes konkreetse piirkonna elanike vajadustest. Halliste tõdeb, et maapiirkonna elanike jaoks ei ole peamine tasuta teenus, vaid inimene tahab planeerida oma teekonna pikalt ette. „Sõites kaugemale linna, tahan näha, millist järgmist transporti saan ma sealt juba edasi võtta,“ selgitas Halliste. Kui vaadata ühistransporti linnades, peab teenus praegusega võrreldes muutuma kiiremaks ja mugavamaks, et see suudaks autodega konkureerida.

Teekonna pikem planeerimine

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan toob välja kolm valdkonda, millele Eesti tuleviku transporti planeerides keskendutakse: puhtama tehnoloogia ja energia kasutamine, digitaliseerimise ja automatiseerimise kasutuselevõtt ning ühtne transpordisüsteem. Mõte seisneb selles, et kõik transpordiliigid (buss, rong, takso, tõukeratas) ja teenusepakkujaid oleksid liidetud samasse süsteemi, võimaldades kasutajal kogu oma teekonna planeerida ühest kohast. Esimesed sammu selles suunas on juba astutud. Koos erasektoriga on ministeerium käivitatud tuleviku transpordi projekti MaaS XT, kus inimestel oleks võimalik oma reis planeerida mitut erinevat transpordivahendit kasutades. Kui näiteks inimene soovib sõita Vändrast Pärnusse teeb ta süsteemis tellimuse, 15 minuti pärast on maja ees takso, mis viib ta ühistranspordi peatusesse, sealt edasi liigub ta kohaliku maakonnaliiniga raudteejaama, kust sõidab otse Pärnusse. Jõudes Pärnu rongijaama, võtab inimene Bolti või Tuule elektritõukeratta, millega veereb oma lõppsihtpunkti, tõi Gailan näite tuleviku transpordisüsteemist. Mündi teine pool on ühtne piletisüsteem. Kasutajal peab olema võimalik kogu teekonna eest tasuda ühes süsteemis, mitte erinevates rakendustes.

Halliste sõnul seisneb ühtse transpordisüsteemi suurim pudelikael selles, et süsteemi loomine nõuab läbirääkimisi kõikide piirkondade vedajate ja teenusepakkujate vahel. „Minu teada pole siiamaani maailmas seda probleemi veel ära lahendatud. Igaühel on tegelikult ka erinev IT-alane võimekus ja valmisolek. See uus rakendus peabki lahendama selle probleemi, et kuidas ta suudab suhelda kõigi erinevate vedude korraldajatega. See on minu arust suur väljakutse,“ avaldas Halliste.

Parimad lahendused sünnivad riigi ja erasektori koostöös

Gailani sõnul saab erasektori kaasamine kogu innovatsioon ja arengusse tulla eelkõige läbi teadusarenduse toetamise ja erinevate pilootprojektide. „Meie küsimus on see, kuidas suudame hanke lähteülesannet nii nutikalt lahti kirjutada, et erasektoril oleks võimalik teenust pakkuda kvaliteetselt ja efektiivselt ning hanke tingimuse ei pidurdaks innovatsiooni ja motivatsiooni,“ lisas Gailan lõpetuseks.

Või vaata videopodcasti:

EASi videosari “Innovatsioon riigisektoris” toob kuulajateni kõige uuemad innovatsiooni trendid ja parimate praktikute kogemused. Vaata ja kuula videosarja siit.