Eesti suurima panga juht Indrek Neivelt saatis ajalehe teatel kahe nädala eest maja sees laiali arvamuse, kus ütles, et Hansapanga “suur turuosa ei ole ainult võimalus rohkem müüa, vaid on ka vastutus. Vastutus selle ees, et me oma käitumisega ei tekitaks probleeme klientidele. Kipume vahel ära unustama põhitõed”.

Neivelti ettekujutuses on tulevik helge: “Ohumärke majanduse ülekuumenemisest on, aga mingit järsku langust, nagu 1997. aastal, ei tule kindlasti.” Madalad intressimäärad püsivad ning võivad lähiajal isegi edasi langeda.

Siiski kutsus ta üles valvsam olema. Eriti just Tallinna “mägedel” asuvate korterilaenude puhul. Samuti kortermajade ja äripindade rajamiseks mõeldud laenuotsuste langetamisel. “Küllap näeme, kuidas uute korterite hinnad mõnedes majades langema hakkavad ning mõnedes kaubanduskeskustes osa pinda tühjalt seisab,” teatas ta.

Neivelti kõrval esinesid manitsusega riskijuhid Aivo Adamson ja Urmas Somelar. Neid teeb ettevaatlikuks laenutegevuse kiire kasv ja liberaalsus. Tänu lõdvematele reeglitele saavad pangast laenu inimesed, kes veel paar aastat tagasi oleks tühjade kätega minema saadetud.

Müügimeeste suhtumine laenamisse on kohati jahmatav.

Üldiselt peetakse tavaliseks, et inimene kulutab laenu tagasimaksmiseks kolmandiku oma sissetulekust. Ka poole loovutamine on okei. Kuid müügiinimesed rehkendavad erijuhtudel, et laenuvõtja peab pangale ära andma koguni 90 (!) protsenti oma tuludest.

Sellist võimalust pakutakse väga suure palgaga tegelastele või väikeettevõtjatele. Neil jääb eluks tarvilikest kulutustest üle 80 000–90 000 krooni kuus. Äraelamine on veelgi hõlpsam, kui leidub eraldi sissetulekuga abikaasa või elukaaslane.

Tegemist on riskantse äriga. Müügiinimeste loogika ütleb aga, et võimalikest raskustest saab hõlpsalt välja tulla. Näiteks kui anda laenu viieks aastaks ja probleemide tekkimisel venitada tagastamine 30 aasta peale. Igakuine tagasimakse kahaneb sel juhul umbes kolm korda.