Hansapanga klientidele tehtavad maksed ei pruugi jõuda arve õige omanikuni, sest alla kümne tuhande krooniste ülekannete puhul ei kontrolli pank enam arvel oleva nime ja kontoomaniku nime vastavust.
Eesti Päevaleht kandis neljal korral vigase kontonumbri tõttu vale inimese pangaarvele kokku 1500 krooni, enne kui viga avastati. "Pangast teatati meie järelepärimisele, et alla kümne tuhande krooniste ülekannete puhul nad üldse ei kontrolligi, kas nimed klapivad või mitte," sõnas Eesti Päevalehe finantsdirektori asetäitja Randar Lohu.
Hansapanga arveldusosakonna juhataja Pille-Riin Kaare sõnul põhjustas kontrollist loobumise eelmise aasta algusest kehtima hakanud kontonumbrite standard, mis välistab valeülekanded juhul, kui klient eksib kontonumbris vaid ühe numbri sisestamisega.
Kui klient sisestab valesti kaks numbrit või kogu kontonumbri, jääb valeülekande korral raha kaotus Kaare sõnul kliendi kanda. "Makse algataja vastutab selle eest, et ta kannab oma raha täpselt sellele saajale, keda ta mõelnud on," rääkis ta. "Juhul kui inimene sisestab kontonumbri valesti ja raha jõuab valele kontole, siis on see inimese viga, mitte panga süü," lisas ta.
Tulevikus soovib Hansapank loobuda nimekontrollist kõikide väiksemate tehingute puhul.
Kaare sõnul hoiaks Hansapank nimekontrolli kaotamisega kokku vähemalt 3–4 inimese tööjõu ja töövahendite arvelt, samuti väheneks uue süsteemi täielikul juurutamisel ülekannetele kuluv aeg.
Ühispanga kontorite juhtimise divisjoni direktori asetäitja Priit Kuusiku sõnul ei ole Ühispangal kavas lähitulevikus nimekontrollist loobuda. Selle põhjuseks on tema sõnul soov vältida klientide poolt tehtud juhuslikke sisestamisvigasid, samuti pole Eesti Pank veel paika pannud lõplikku reeglistikku ülekannete kontrollimise kohta, mis võimaldaks pankadel nimekontrollist loobuda.
"Loomulikult oleme ka meie huvitatud nimekontrollist loobumisest, sest see teeb pankade elu lihtsamaks, kuid vaevalt see klientidele meeldib," ütles Kuusik.
