“Hansapangast helistati mulle ootamatult mobiiltelefonile ja küsiti, kas ma olen huvitatud eluasemelaenust,” ütles Hansapanga klient Marko Eesti Päevalehele. “Vastasin, et enne uue aasta jaanuari selle peale küll ei mõtle. Hansapankur oli selle peale valmis jaanuariks varmalt aega laenukonsultandi juurde kinni panema.”

Marko lisas, et ei oska aimata, mille alusel kõnevalik tehti, kuna tal oli tol hetkel pangakontol vaid 600 krooni.

Hansapanga eralaenu osakonna tootehaldur Kersti Arro kinnitas, et Hansapank on kliente telefoni teel teavitanud juba kevadest saadik. Eluasemelaenude müümise kohta telefoni teel puudub Arro sõnul strateegia.

“Krediitkaarte pakutakse sel teel küll, kuid ma ei tea, et ka n-ö pikka laenu,” sõnas Arro. “Võib-olla jõutakse selleni läbi jutuajamise ehk selgub, et klient vajab hoopis enam eluasemelaenu.”

Arro sõnul on uuringud näidanud, et kliendid soovivad infot ka siis, kui nad ise otseselt panga poole ei pöördu. “Ma ei rõhutaks laenamise propageerimist,” ütles Arro. “Kuna meie teenuste ja toodete kasutajad ei ole pangatöötajad ja ei ole kõigega kursis, on neid tarvis harida ja teavitada.”

Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas leidis, et tegemist on üllatava müüginipiga. “Minu teada meie küll seda ei praktiseeri, kuna laenutaotlusi on niigi piisavalt,” lausus Messimas.

Samas möönis Messimas, et just personaalpanganduse kliendid võivad saada aeg-ajalt selliseid pakkumisi. “Telefonimeetod tundub uus, Ühispank on kasutanud traditsioonilisemaid viise, nagu näiteks otsepost.”

Eesti keskpanga avalike suhete juhi Janno Tootsi hinnangul on kommertspangad omaks võtnud kataloogimüügi taktika. “Panku sunnib nii käituma soodne olukord,” põhjendas Toots. “Tekkinud on vaba raha ja teiselt poolt on ka ahvatlevad laenutingimused nõudlust kasvatanud.”