Hansapank muudab laenamist rangemaks
Neivelt kirjutas, et Hansapanga "suur turuosa ei ole ainult võimalus rohkem müüa, vaid on ka vastutus. Vastutus selle ees, et me oma käitumisega ei tekitaks probleeme klientidele. Kipume vahel ära unustama põhitõed", teatas Eesti Ekspress.
"Ohumärke majanduse ülekuumenemisest on, aga mingit järsku langust, nagu 1997. aastal, ei tule kindlasti." Madalad intressimäärad püsivad ning võivad lähiajal isegi edasi langeda.
Siiski kutsus ta üles valvsam olema. Eriti just Tallinna "mägedel" asuvate korterilaenude puhul. Samuti kortermajade ja äripindade rajamiseks mõeldud laenuotsuste langetamisel. "Küllap näeme, kuidas uute korterite hinnad mõnedes majades langema hakkavad ning mõnedes kaubanduskeskustes osa pinda tühjalt seisab," teatas ta.
Neivelti kõrval esinesid manitsusega riskijuhid Aivo Adamson ja Urmas Somelar. Neid teeb ettevaatlikuks laenutegevuse kiire kasv ja liberaalsus. Tänu lõdvematele reeglitele saavad pangast laenu inimesed, kes veel paar aastat tagasi oleks tühjade kätega minema saadetud.
Tavaliseks peetakse, et inimene kulutab laenu tagasimaksmiseks kolmandiku oma sissetulekust. Ka poole loovutamine on normaalne. Kuid müügiinimesed rehkendavad erijuhtudel, et laenuvõtja peab pangale ära andma koguni 90 protsenti oma tuludest.
Sellist võimalust pakutakse väga suure palgaga tegelastele või väikeettevõtjatele. Neil jääb eluks tarvilikest kulutustest üle 80 000–90 000 krooni kuus. Äraelamine on veelgi hõlpsam, kui leidub eraldi sissetulekuga abikaasa või elukaaslane.
Tegemist on riskantse äriga. Müügiinimeste loogika ütleb, et võimalikest raskustest saab hõlpsalt välja tulla. Näiteks kui anda laenu viieks aastaks ja probleemide tekkimisel venitada tagastamine 30 aasta peale. Igakuine tagasimakse kahaneb sel juhul umbes kolm korda.
Loomulikult saab pank müüa tagatiseks pandud kinnisvara või sisse nõuda käenduse.
Riskijuhid sõdivad sellise arusaamaga. "Me ei taha enam kuulata põhjendust, et oleme varaga piisavalt tagatud. Pank pole pandimaja!" teatasid Adamson ja Somelar. Laenu tagasimaksmise allikas pole maatükk või maja, vaid ainult raha.
Müügimehed tahavad aegajalt koostada ka maksegraafikuid, kus 30 aasta pikkuse laenu lõppu lisatakse ühekordne väga suur nn balloonmakse. See nipp võimaldab muuta igakuise tagasimakse oluliselt väiksemaks.
Kõige eelneva tagajärjel on Hansapank sisse seadnud uued ja täpsemad eeskirjad selle kohta, kes, kui palju ja missugustel tingimustel laenu saab.
Hipilikult pöörane laenamine pole tegelikult sugugi ainult Hansapanga probleem. Sellega on suuremal või vähemal määral seotud ka kõik teised pangad, kuigi nad ei tunnista seda avalikult.
Laenuralli läks lahti aasta alguses seoses uue krediidiasutuste seadusega, mis võttis maha piirangud tagatiste ja omafinantseerimise osas. Praegu võib omafinantseering puududa.
Lisaks haarab võimsalt turgu Nordea pank, kelle suurim trump on madal intressimäär – vaid kuus protsenti aastas. "Meil on teadlik turuvõtmise poliitika," ütles Nordea Eesti-filiaali nõustajate pealik Toomas Paju.
