«Ma tean, et osaühing ei tohi oma osanikule laenu anda,» nentis Neivelt. Samas lisas ta, et ei mäleta täpselt, kas oli sellise seadusesätte kehtivusest teadlik ka 1998. aastal laenu võttes.

Neivelt möönis, et osanikele laenu andmise keeld on vajalik firma kreeditoride kaitseks. «Minu juhul ei kahjustatud ühegi kreeditori huvi, sest firma kuulub ainult mulle ning samuti ei olnud firma kellelegi võlgu,» põhjendas ta oma laenuvõttu.

Neivelti kinnitusel ei ole laen seotud maksuameti tehtud ettekirjutusega, kus talt nõutakse ligikaudu miljoni krooni suuruse maksuvõla tasumist.

Postimeest nõustanud audiitori hinnangul ei saa Neiveltit äriseadustiku rikkumise eest esialgu karistada, sest enne peaks mõni kreeditor, kelle huve on rikutud, asja kohtusse andma.

Samas kui firmasse on tehtud mitterahaline sissemakse aktsiatega ja raha hiljem laenuna tagasi võetakse, on audiitori hinnangul tegu varjatud tuluga, mida maksuamet võib tagantjärele tõesti sisse nõuda.

Äripäeva andmetel võis Neivelt võtta laenu ka oma teiselt investeerimisfirmalt Trust In. Äripäeva palvel vaatles Neivelti firmade bilansse kümmekond audiitorit ja maksunõustajat. Nende sõnul tähendavad bilansiread lahtiseletatult, et 1999.-2000. aasta vahetusel oli Neivelt olnud firmadele võlgu 1,3 miljonit krooni. 2000. aasta lõpuks oli võlg likvideeritud mõlemas firmas.

Maksuasjatundjate sõnul ei saa sel olla muud põhjendust kui iseendale oma firmast laenamine. Võimalik on ka aktsiatehingutega teenitud raha väljavõtmine ning tulumaksuvaba tulu tekitamine. Asjatundjad väitsid samas, et oma firmast iseendale laenamine oli ja on laialt levinud, kuigi juhul, kui osalus firmas ületab viis protsenti, keelab seda äriseadustiku 159. paragrahv.

Kui keegi siiski endale laenab ja sellelt turule vastavat intressi ei maksa, on see vastavalt tulumaksuseadusele erisoodustus. Sellelt tuleks tasuda lisatulumaksu ja sotsiaalmaksu. Arvestades Neivelti laenuks 1,3 miljonit krooni, oleks erisoodustusmaksuks miljon krooni.

Maksuamet esitas märtsi lõpus Neiveltile ettekirjutuse, mille täpset sisu ei soovi ei maksuamet, Neivelt ega teda nõustanud audiitorfirma PriceWaterhouseCoopers avalikustada. Neivelt on talle tehtud ettekirjutuse vaidlustanud ja ootab maksuameti vastust 17. mail.