"Väga paljud ilmselt vaatavad nendele numbritele otsa ja ütlevad, et nüüd on päris selge, et on pigem selline mõõdukas ülekuumenemise oht. Ja siin on kindlasti sõnum valitsusele, et nende plaanid tekitada eelarve puudujääki, et seda võiks küll meie meelest edasi lükata ja mitte hakata tagant stimuleerima," leidis Hansson, vahendab ERRi uudisteportaal.

Hansson ütles, et eelarve defitsiiti laskmiseks on samuti argumendid otsas. "Kui me vaatame tööturu näitajaid, kus tööpuudus on madal, kus majandus kasvab lõpuks väga kiiresti. Need argumendid on meie meelest kõik nüüd kadunud," sõnas Hansson.

Eesti Panga president selgitas, et Eesti aeglane majanduskasv, millega me hakkasime harjuma, tuli sellest et põhilistel kaubanduspartneritel, eelkõige Soomel, Venemaal, läks halvasti.

"Ja nüüd viimastel kvartalitel me oleme täheldanud, et Lätis, Leedus, Soomes, isegi Venemaal läheb paremini. Kui põhilistel partneritel läheb paremini, siis see peab kuidagi positiivselt mõjutama. Ja see tekitab järjekordselt siia huvi investeerida, mis on ka hakanud kasvama," selgitas Hansson.