Enam kui aasta tagasi kinnitas Eesti Panga president Ardo Hansson, et mõlemad trendid pöörduvad varsti: Euroopa Liit möödub USA-st ja Soome majandustõus Rootsi omast. „Soomet tabas vahepeal nii Nokia kaotus kui ka puidutööstuse allakäik,” põhjendas ta intervjuus Ärilehele.

Tänaseks ei ole pilt aga oluliselt muutunud. USA majandus edestab eurotsooni oma ning Rootsil läheb Soomest paremini.

Hasson tõdeb USA ja eurotsooni käekäiku võrreldes, et rahapakkumise kasvule suunatud meetmed, mis on ergutanud majanduskasvu Ühendriikides, toimivad euroalal mõnevõrra erinevalt. Ühendriikides on börsi- ja võlakirjaturgudel ettevõtete rahastamisel suurem roll kui peamiselt pangapõhisel rahastamisel tuginevas Euroopas. “See tähendab, et rahapakkumise ja varahindade kasvule suunatud meetmed jõuavad Ühendriikides ettevõteteni kiiremini kui Euroopas. Euroopas seevastu on toimivamad pigem püsivama mõjuga meetmed, üksnes võlakasvu ergutamisest siin kasu ei ole,” ütleb Hansson.

Mitmetes Euroopa riikides ongi tema sõnul aktiivselt tegeletud konkurentsivõime parandamise ning riigi rahanduse kordaseadmisega. Selle tulemusel on euroala koondriigieelarve puudujääk tunduvalt väiksem kui USA-s. “ Sellise tegevuse lühiajaline hind on paratamatult mõnevõrra aeglasem palga- ja hinnakasv, kuid positiivne mõju pikaajalisele kasvule saab olema kestlikum,” kinnitab ta.

Märtsis käivituv Eurosüsteemi varaostuprogramm loob Hanssoni sõnul reformide elluviimiseks soodsa keskkonna.” On äärmiselt oluline, et rahapoliitika abil tekitatud soodsat intressikeskkonda kasutataks kestlikuma mõjuga reformide elluviimiseks, mitte nende edasilükkamiseks,” toonitab ta.

Euroopa riikidel - ka Soomel ja Rootsil - on Hanssoni sõnul läinud kehvemini, kui veel aasta tagasi prognoositi. Prognoositust märgatavalt madalamaks on osutunud majandusaktiivsus Euroopas. Lisaks on Soome majandust tabanud mitmed spetsiifilised šokid. Lisaks elektroonika- ning paberitööstuse probleemidele lisandus möödunud aastal veel Venemaa suunalise ekspordi väljavaadete järsk halvenemine, aasta lõpus ka rubla kursi järsk langus.

“Siiski arvan ma, et eurost on Soomele ka antud kriisi kontekstis pigem kasu olnud. Euro kasutamine aitab korras hoida panganduse ning rahustab välisinvestoreid,” kinnitab Hansson. Vahetuskursi nõrgenemise kaudu siseturul tegutsejatelt eeliste eksportööridele ümber jagamine omaks vaid lühiajalist mõju. Usun jätkuvalt, et Soome suudab nende vapustustega toime tulla, sest rahanduse usaldusväärsuse ning riigijuhtimise kvaliteedi poolest kuulub Soome maailma tippriikide hulka.

Millal toimub pööre paremuse poole Euroopas? Euroala prognoose vaadates kujuneb paranemine Hanssoni sõnul järk-järguliseks. “Tuleb olla kannatlik, kuna reformid on ulatuslikud ning eesmärgiks on pikaajaline mõju. Oleme kriisist põhjustatud august väljumas redeli, mitte raketi abil,” ütleb ta.