Hansson Riigikogu ees: halbadel aegadel saaks sama raha eest ehitada rohkem teekilomeetreid

 (44)
IMFi pressikonverents Eesti Pangas
Ardo Hansson IMFi pressikonverentsil Eesti PangasFoto: Hendrik Osula

Eesti Panga president Ardo Hansson esitas Riigikogus keskpanga läinud aasta aruannet ja vastas riigikogu liikmete arvukatele küsimustele.

„Professionaalselt alati Riigikogu ees olek üks aasta tippsündmuseid, esitan seda viimast korda, need mälestused on väga soojad,“ lausus Hansson.

„Oleks parem kui majandus areneks stabiilselt ja mitte väga tsükliliselt,“ märkis ta.

Eesti majanduskasv on on aeglustumas, tänavu peaks see tulema 3,5 protsenti, edaspidi kahe protsendises tempos.

Laenubuumi pole veel madalate intresside juures tekkinud, kuid seda ei saa tulevikus välistada. Investeeringud on kuhjunud ehitus ja kinnisvara tegevustesse.

Rahapesukahtlused on avaldanud mõju panga aktsiatele, kuid mitte võlaintressidele.

„Laenu ei ole meie arvates praegu mõistlik võtta,“ lausus Hansosn teiste küsimuste seas vastates riigirahanduse teemal. „Kehvadel aegadel saab ehitada sama raha eest rohkem kilomeetreid teid.“

Saatan on detailides, vastas Hansson teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemise küsitlustele. Pealiskaudselt süütud otsused võivad olla suurte tagajärgedega. Ei tohiks tormata, üheksa korda mõõda. Pikas perspektiivis jääb neli valikut - kas pensioniga tõsta, pensionit vähendada, sotsiaalmaksu suurendada või immigratsiooni suurendada.

Lühemas perspektiivis näib 50 või 100 miljonit eurot päris suure mõjuna, praegu räägime neljast miljardist eurost. Kui sellest osa jõuab majandusse hoogsa kasvu ajal, kui kinnisvaraturg on aktiivne, siis peab võib olla hakkama Eesti Pank reageerima.

Seotud lood:

Eelmise buumi ajal kogus Eesti riik erinevalt Lätist reserve ja eelarve oli ülejäägis. Makstulude kasv 9%, kui majanduskasvu aeglustumine ei tule järsk, kas siis ei või tekkida olukord, et Eesti peab taotlema teiste riikide finantsabi.

2017. aasta eelarve osas, olid meie nägemused eelarve osas valitsuse omadest erinevad. Näeme sama riski, kui jooksvad kulud hakkavad kasvama, siis halbadel aegadel tuleb hakata kärpima. Headel aegadel võiks koguda, et halbadel aegadel natuke rohkem kulutada.

Kuigi Eesti võlakoormus on madal, pole mõistlik laenu võtta. Olenemata sellest kas riigi võlakoormus 10 või 60 protsenti, siis arvestades praegust tööjõuturu olukorda ja ettevõtete töötamist täisvõimalusel, siis täiendav riigi laenuraha ei tee midagi muud kui suurendab inflatsiooni ja vähendab konkurentsivõimet.

Eesti võiks ajada vastutustundliku rahapoliitikat, et headel aegadel koguda reserve, et siis tasandaks rasketel aegadel saab majandust toetada, et halbadel aegadel ei toimuks tööjõu lahkumist ja headel aegadel inimeste suurt sisserännet.

Ta märkis, et kindlasti ei õnnestu tulevikus kriise vältida.