Hansson: töövõimereform tõstab meie töötuse määra

 (42)
Ardo Hansson.
Ardo Hansson.Foto: Tiit Blaat

Eesti Panga president Ardo Hansson tõdes, et töövõimereform suurendab tööpuuduse määra, sest praeguse tööhõive juures ei ole põhjust loota, et meil on palju inimesi, kes ei ole veel tööturule jõudnud.

Hansson tõdes tänasel värske majandusprognoosi tutvustusel, et mõnes segmendis võib töövõireform tööjõupuudust veidi vähendada.

„Kui osalusmäär on kõrge, siis ei ole põhjust väga loota, et leiab tööjõulisi inimesi, kes ei ole veel tööturule jõudnud,“ ütles Hansson.

Eesti Pank prognoosib värskes majandusprognoosis selleks aastaks 6,8 protsendist töötust, mis ületulevaks aastaks kasvab 9,8 protsendini.

Eesti Panga presidendi sõnul on põhiline tasakaalustamatus lõhe palgakasvu ja tootlikkuse kasvu vahel.

Võib tekkida küsimus, et kui majanduskasvu eriti ei ole, siis kuidas palgad üldse sellises tempos kasvada saavad? Hanssoni sõnul on selgitus, et sellel osal majandusest, mis on tööjõumahukas, sellel läheb paremini ning halvemini läheb osal, mis on kapitalimahukas.

Nii et tunnetame palgakasvu objektiivsetel põhjustel. Kuid mida rohkem palgad kasvavad, seda rohkem tuleb see tulevikus vastutuult. „Tasuta lõunad ei ole,“ kinnitas Hansson.

Hansson tõdes, et Eesti eelarve on viimasel neljal aastal olnud kas nominaalses või struktuurses ülejäägis, kuid praeguste märkide järgi oleme uue valitsuse otsustega liikumas nii struktuurse kui ka nominaalse puudujäägi suunas.

Seotud lood:

Hanssoni sõnul on majanduskasvu struktuur olnud selline, et tööjõukulud ja eratarbimine on kiiresti kasvanud. See struktuurne nihe on aidanud valitsusel tulu teenida. Hanssoni sõnul on isegi praeguste plaanide juures tekkimas mõõdukas puudujääk. „On võimalik, et see puudujääk kasvab veelgi suuremaks."

Hansson tõdes, et lühiajaline stiimul võib küll lühiajaliselt kasvu turgutada, aga pikaajaliselt võib see meile kätte maksta. Näiteks kui ehitusprojektidega investeeringuid selles sektoris suurendada ning sellega palgad veelgi kõrgemale ajada, mõjutab see ka teisi valdkondi.

„Kui palgaralli kiireneb, kaotab teistes sektorites osa ettevõtteid oma kasumlikkuse ja pankrotistub,“ tõdes Hansson, lisades, et kui vaadata mõjusid tervikuna, siis investeerimise ja majanduskasvu potentsiaal väheneb.