Hardo Pajula: Bratislava keeldumisel pole mingit kaugeleulatuvamat tagajärge
"Mulle tundub, et me oleme seda filmi juba näinud: 2005. aasta mais lükkasid prantslased referendumil Euroopa põhiseaduse tagasi ning mõned päevad hiljem tegid seda hollandlased, 2008. aasta juunis hääletasid iirlased maha Lissaboni lepet ratifitseerida võimaldava põhiseaduse muutuse," rääkis Pajula.
"Poliitiline eliit raputas kõigil nendel kordadel pead, järeldas et rahvast tuleb harida ja siis lasti endises vaimus jälle edasi. Seetõttu ei usu ma ka, et seekordsel Bratislava keeldumisel mingi kaugeleulatuvam tagajärg on - panused on lihtsalt liiga kõrged ning peagi toimub kas teine hääletus või minnakse sellest kitsaskohast kuidagi teisiti mööda," kinnitas peaökonomist.
Alusprobleem jääb Pajula sõnul aga alles ja pigem süveneb.
"Sel on omakorda kaks tahku: ühelt poolt süveneb usaldamatus erinevate rahvusriikide valitsuste vahel ja teisel poolt riikide sees edasist galopeerivat lõimumist pooldava õhukese koorekihi ja kogu seda kremplit järjest kahtlevamalt põrnitseva reahääletaja vahel," mainis ökonomist.
"Mida nädal edasi, seda suuremaks see lõhe nende kahe vahel rebeneb ning ühel hetkel peab see ühes või teises suunas lahenema. Ma usun siiski, et EFSF-i paberid saadakse lõpuks korda, kui see aga tõepoolest Euroopa pealinnadest juba raha küsima hakkab, siis saab vastuhääletajate ring olema tunduvalt arvukam kui see praegu oli," lisas Pajula.
