Hardo Pajula: riik on pigem osa probleemist kui lahendusest

 (7)
Hardo Pajula: riik on pigem osa probleemist kui lahendusest
Foto: EBS

Koroonakriisi lahendamisel valiti riiklikult süsteemne hirmutamise strateegia, mis oli mingil määral edukas, sest Eesti tervishoiusüsteem kriisi ajal kokku ei kukkunud. Nüüd peaksime tegelema hirmude mahavõtmisega, et äritegevus saaks taastuda, arvas EBSi vabamõtlemise professor Hardo Pajula, kes diskuteeris esimeses EBSi Majandusstuudio saates „Majandus pärast koroonakriisi" Eesti Panga presidendi Madis Mülleriga.

Hardo Pajula hinnangul on koroonakriis toonud tugevalt esile riigi alusprobleemi, milleks on avaliku sektori rahandus. „Koroonakriis on minu arvates eelkõige riigi rahanduse kriis, mille üheks põhjuseks on rahvastiku vananemisega seotud tervishoiu- ja sotsiaalkulutuste kontrollimatu kasv. Tänaseks oleme sisenenud meid juba 2008. aastast kimbutanud võlaplindri uude faasi ja see on selgelt fiskaalpoliitiline, mitte epidemioloogiline murekoht."

„Bürokraatlikud struktuurid on kristalliseerunud ja riik on seetõttu pigem osa probleemist, kui lahendusest. Eestis, nagu mujal maailmaski, võeti lühiajalise probleemi lahendamiseks kasutusele hirmutamise strateegia ja see hirm on hakanud oma elu elama. Nüüd tuleks tegeleda hirmu mahavõtmisega ja julgustada inimesi, et usaldus üksteise vastu saaks taastuda," lausus Pajula.
Madis Mülleri arvates olid koheselt kriisi tekkimise järel valitsuse ette võetud sammud üsna loogiline reaktsioon. „Kriisi alguses tuli vältida kiire pankrotilaine tekkimist ja toetada neid inimesi, kelle sissetulekud olid järsult langenud. Kriisist välja tulemiseks tuleb aga senisest põhjalikumalt analüüsida, milliste valdkondade toetamisse suunatakse maksumaksja raha."
Mülleri sõnul ei tohi lasta riigi rolli kasvada järjest suuremaks: „Tuleb analüüsida, millises majandustsüklis me parasjagu oleme ja võtta pikemaks eesmärgiks tasakaalus eelarve, et riigi võlakoormus pikas perspektiivis ei kasvaks."
Mülleri sõnul on Eestis innovaatilisi ettevõtjaid, aga näiteks keskmine Eesti toomisettevõte pole IT-lahenduste kasutamises kuigi aktiivne. Lisariskiks on liigne optimeerimine: „Tööstussektoris tõi kriis tõi välja liigse optimeerimisega seotud riskid - ettevõtete tarneahelad olid viimase piirini optimeeritud ja kõik toimis nagu kellavärk niikaua, kui piirid olid avatud. Riskide maandamiseks tuuakse tõenäoliselt rohkem tootmist Euroopa Liitu ja miks mitte ka Eestisse, mis loob uusi võimalusi Eesti ettevõtetele."

Seotud lood:

Madis Müller pakkus välja kolm mõtet, mida riik saab ettevõtjate toetamiseks ära teha siis, kui esmased abipaketid läbi saavad:

  1. Digitaliseerimise vallas on paljudel meie ettevõtetest arenguruumi, kuid riigi poolt on võimalik neid järgi aidata. Pole mõtet toetada ettevõtteid, kes pikas plaanis ei jäägi ellu, soodustada tuleb innovatsiooni ja moodsa tehnoloogia kasutamist.
  2. Tööpuudus kasvab aasta lõpuks ilmselt veel ja seetõttu tuleb panustada inimeste ümberõppe toetamisse ja kiiresse kohanemisse olukorras, kus paljudel ettevõtetel on tulnud töötajaid koondada.
  3. Eesti riik on endale Euroopa Liidu tasemel juba võtnud kohustuse meie majanduse energiatõhusamaks muutmiseks ja see nõuab olulisi investeeringuid nii valitsuselt kui erasektorilt. Ka kriismeetmete puhul tasub endalt küsida, kas tehtavad investeeringud toetavad seda eesmärki.


EBSi Majandusstuudio on kord nädalas toimuv debatisaade, kus tuntud majanduseksperdid pakuvad lahendusi kriisi käigus esile kerkinud majandusprobleemidele.

Järgmine otsesaade „Kriis kui innovatsioonikiirendi" on eetris 4. juunil kell 15.00-16.00.

Distantsilt töötamine pani e-tiigri kiiremini hüppama, sest eriolukord sundis ettevõtjaid ellujäämiseks töötama välja uusi digilahendusi. Kas kiirendatud tempos tehtud arendused on jätkusuutlikud?

Kuidas mõjutavad uued digilahendused majandust siis, kui kriis saab läbi? Digiinnovatsiooni teemal diskuteerivad EBSi kantsler ja Metro Capitali partner Mart Habakuk ja 3D avatare tootva ettevõtte Wolf3D asutaja ja tegevjuht, EBSi vilistlane Timmu Tõke.

EBSi Majandusstuudio otseülekandeid saab jälgida Delfi Ärilehe vahendusel ja EBSi Facebookis. Saated on järelvaadatavad Delfi Ärilehes ning EBSi Facebookis ja Youtubes. Delfi kommentaariumis saavad vaatajad küsida küsimusi saates osalejatelt.