Harilaiu tuletorn müüakse koos maaga maha
Kihelkonna vallavalitsus kavatseb juba tuleva nädala esmaspäeval langetada otsuse, kellele müüakse kohalikuks Pisa torniks kutsutav viltune Kiipsaare tuletorn. Inimtühjal Harilaiu poolsaarel asuva majaka juurde kuulub veel 7000 ruutmeetri suurune kolmest küljest veega piiratud maatükk ning vana vundament, kuhu ostja võib tulevikus endale maja ehitada.
Abivallavanema Tormis Lepiku sõnul on müük tingitud valla vaesusest ning tehingust loodetakse teenida 600-700 tuhat krooni.
“Asi on selles, et ta [Kiipsaare tuletorn] jääb vallast kaugele,” ütleb Lepik. “Me oleme pisike ääremaa. Vallal on niigi rahadega, sotsiaaltoetustega probleeme. Rikkaid meid ei ole, kellelt üksikisiku tulumaksu laekuks.”
Müügi lähemate detailide teadasaamiseks soovitavad vallaametnikud pöörduda vallavanema Marju Lõbusa poole. Kuid too keeldub intervjuust.
“Mina ei tea, kes mul seal toru otsas on. Mina tean ainult Uno Raadiot, mina ühtegi teist raadiot ei tea. Ma ei tee ühegi ajakirjaniku elu nii kergeks, et ta saab oma linnukese telefoni teel kirja,” ütleb Lõbus ja viskab toru hargile.
Kuid on neid, kellele Vilsandi rahvuspargi alla kuuluva Harilaiu maatüki minek erakätesse kohe sugugi ei meeldi. Rahvuspargi asedirektori Vello Putki sõnul võib osa Harilaiust muutuda sel viisil avalikkusele ligipääsematuks — seda juhul, kui vanale majakavahi majaasemele taastatakse maja ning krundi ümber ehitatakse aed.
“Me näeme tulevikus, et neile rahvuspargi ametnikele, kes tegelevad järelevalvega, toob see kaasa igavese hulga probleeme,” nendib Putk. “Mul on küll seadusest tulenev õigus rannas jalutada, aga kui aed on ees, siis inimene ju ei lähe teise õuele jalutama. Sisuliselt pannakse üks osa vaatamisväärsusest, nagu Harilaiu tipp on, elanikkonna jaoks lukku. See on asi, mille vastu me oleme, aga me ei saa midagi ette võtta.”
Sama meelt on ka režissöör Sulev Keedus, kes just Harilaiul filmis suurema osa oma filmist “Somnambuul.”
“See koht on niivõrd haruldane — tema võlu on minu jaoks mitte just ainult liivarandades, aga selles mahajäetuses, et seal keegi ei ela. See on tühermaa oma võlude ja romantikaga,” ütleb Keedus. “Pärast müüki satuvad need, kes tahavad sinna rännata, eramaale. Ma arvan, et on natuke kergemeelne ja lühinägelik, et vald sellised asjad maha müüb. See oleks neile endile tulevikus võibolla omamoodi kasulik ka ärilises mõttes.”
Rahvuspargi asedirektori Vello Putki sõnul oleks tema hing rahul vaid juhul, kui tuletorni koos Harilaiu maaga ostaks mõni filantroop, kes teeks torni korda ning jätaks nii majaka kui maa avalikkusele ligipääsetavaks.
“Kui leidub selline eraomanik, kes tahab lihtsalt Eesti rahvale kingituse teha ning võtab muinsuskaitset vääriva objekti enda hoole alla, taastab ja hoiab korras, siis see on küll vääriline inimene,” ütleb Putk. “Aga täna me ei tea, kelle kätte see läheb — kõik on kardinate taga ning me kuuleme alles siis, kui asi on otsustatud.”
Kihelkonna vallavalitsusest öeldi täna, et tuletorni müügist saadav raha on tuleva aasta eelarvesse juba sisse planeeritud.
