"Komplektalajaamad on tänapäevased väiksemad alajaamad, mida saab komplekteerida üksikutest seadmetest konkreetse võrgu vajaduste järgi. Üks hange puudutas lihtsamaid ning teine selliseid alajaamasid, mida on võimalik automatiseerida – distantsilt juhtida, lugeda infot rikete kohta ja jälgida pingekvaliteeti. See aitab kaasa rikete avastamisele ja kiiremale kõrvaldamisele,” selgitas Elektrilevi hangete osakonna juhataja Koit Semjonov.

Semjonovi sõnul paigaldab Elektrilevi komplektalajaamu aastas ligikaudu 600, vahetades välja nõukogudeaegseid vananenud seadmeid ja ehitades uusi võrguühendusi. Lisaks paigaldatakse kesk- ja madalpingealajaamadest aastas ka sadakond mastalajaama.

“Kõikidest väiksematest alajaamadest on meil tänapäevaseid komplekt- ja mastalajaamu kokku üle 13 000 ehk 56 protsenti. Selline uute seadmete osakaal tähendab juba märkimisväärset mõju võrgu töökindlusele ja näiteks alajaamade vanusest tingitud rikkeid on meil täna suhteliselt vähe,” ütles Semjonov.

Võrreldes varasemate lepingutega saavutati uute hangetega soodsam hind ja kiirem tarneaeg. “Võrgutasu iga sent peab olema põhjendatud ja tarbija ootab selle eest parimat võimalikku teenust. Seetõttu on efektiivne toimimine meile väga oluline,” lisas Semjonov.

Elektriseadmete arendus- ja tootmisettevõte AS Harju Elekter Elektrotehnika tarnib seadmeid lisaks Eestile ka Skandinaaviamaadesse.

Elektrilevi võrgus on kokku 23 252 alajaama, mille funktsiooniks on elektrit jaotada ja pinget võrguseadmetele sobivaks muuta. Neist 269 on suured piirkonnaalajaamad, 238 jaotusalajaamad ning 22745 kesk- ja madalpingealajaamad.