Harju Elektri müügimaht kasvas 46,7 miljoni euroni
12 kuuga kasvas Kontserni müügimaht 14,2% 46,7 miljoni euroni, kusjuures 5,8 miljoni euro suurusest juurdekasvust tuli enamus ehk 5,5 miljonit eurot Kontserni omatoodete müügist, teatas Harju Elekter.
Elektriseadmete müük kasvas ligi 18% 37,9 miljoni euroni, moodustades konsolideeritud müügimahust 81%.
93,5% konsolideeritud müügitulust teeniti Kontserni ettevõtete koduturgudel (Eestis, Leedus ja Soomes). Enim kasvasid müügimahud Soome (29,7%) ja Eesti turgudel (28,4%).
Müük Leedu turule jäi 2010. aasta tasemele. Samas on Leedu segmendi müügitulu aruandeaastal kasvanud 3,6% 6 miljoni euroni, millest müük koduturule moodustas 67%.
Leedu ettevõte kasvatas oluliselt müügimahte Läti, Taani, Poola ja Norra turgudel; uute turgudena lisandusid USA ja Brasiilia.
Äritegevuse kulud kasvasid IV kvartalis 0,4% 12,6 miljoni euroni, sealhulgas vähenesid müüdud toodete ja teenuste kulud 0,8% ja turustuskulud 2,1%, üldhalduskulud kasvasid 17,9%.
Aastaga kasvasid äritegevuse kulud 13,3% 44,6 miljoni euroni, sealhulgas müüdud toodete ja teenuste kulud 12,0% ning turustus- ja üldhalduskulud enam kui 20%. Kokkuvõttes jäi äritegevuse kulude kasv nii IV kvartalis kui ka aastas müügitulude kasvust väiksemaks.
Üks tegevuskulude tõusu põhjusi peitub tööjõukulude kasvus. Kulutused tööjõule kasvasid 2011. aasta neljandas kvartalis 21% 3,2 miljoni euroni ja 12 kuuga 19,6% 10,9 miljoni euroni.
2010. aastal rakendati Kontsernis kokkuhoiurežiimi, palgad olid külmutatud ja töötajad viidi ajutiselt osalisele tööajale. Käesoleval aastal on seoses tellimuste mahu kasvuga töötatud täistööajaga, Kontserni ettevõtetesse on rekruteeritud uusi töötajaid ning kolmandas kvartalis kasutati ajutiselt ka täiendavat tööjõuressurssi.
Aruandekvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 436 inimest, mis oli keskmiselt 16 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. 12 kuu keskmine töötajate arv oli 427, mis oli keskmiselt 3 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 457 inimest, mis oli 17 töötajat rohkem kui aasta tagasi.
Aruandeperioodil on vastavalt Kontsernis kehtivale preemiasüsteemile töötajatele välja makstud ka lisatasusid. Neljandas kvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 1 900 tuhat eurot, ja 12 kuuga 7 699 tuhat eurot.
Keskmine töötasu kuus töötaja kohta kasvas 2011. aastal 14% 1 502 euroni. Rootsi ja Soome keskmine palk ületab Eesti ja Leedu keskmist töötasu ligi kolmekordselt.
Neljanda kvartali ärikasum oli 520 tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 834 tuhat eurot. Ärirentaablus paranes aruandekvartalis 1,3 protsendipunkti ja ärirentaablus enne kulumit 1 protsendipunkti võrra, olles vastavalt 4,0% ja 6,4%.
12 kuu konsolideeritud ärikasum oli 2 025 tuhat eurot, mis oli 506 tuhat eurot enam kui võrreldaval perioodil. Ärikasum enne kulumit oli 3 378 tuhat eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 16,5%. Ärirentaablus enne kulumit oli 2011. aastal 7,2% ja ärirentaablus 4,3%, mis oli 0,6 protsendipunkti parem võrreldava perioodi näitajast.
Aruandekvartalis konsolideeris Kontsern sidusettevõttest kasumit 97 tuhat eurot ja 12 kuuga kokku 497 tuhat eurot.
Netofinantskulu oli IV kvartalis 16 tuhat eurot. 12 kuuga teeniti kokkuvõttes netofinantstulu 744 tuhat eurot, mis oli 298 tuhande euro võrra vähem kui võrreldaval perioodil.
Aruandeaastal saadi dividenditulu 235 tuhat eurot enam kui võrreldaval perioodil, kokku 795 tuhat eurot, samas müüdi 2010. aasta esimeses kvartalis 80 tuhat PKC Group Oyj aktsiat ja finantstulu aktsiate müügilt oli 522 tuhat eurot.
Kokkuvõtteks kujunes IV kvartali konsolideeritud puhaskasumiks 624 tuhat eurot, millest emaettevõtte omanikele kuuluv osa moodustas 571 tuhat eurot.
Puhaskasum aktsia kohta oli IV kvartalis 0,03 eurot.
12 kuuga teeniti puhaskasumit aktsia kohta 0,17eurot. Konsolideeritud puhaskasum kasvas aastaga 28,5% 2 948 tuhande euroni, sellest emaettevõtte omanikele kuuluv osa moodustas 2 773 tuhat eurot.
Kontserni varade maht oli 31.12.2011 seisuga 52,9 miljonit eurot, kahanedes aastaga 2,2 miljoni euro võrra.
PKC Group Oyj aktsia turuhind Helsingi börsil kasvas neljanda kvartaliga 1,07, kuid 12 kuuga vähenes 3,94 euro võrra 11,43 euroni. Aktsia ümberhindluse kasum oli aruandekvartalis 1,5 miljonit eurot.
12 kuuga kokku saadi finantsvara ümberhindlusest kahjumit 5,5 miljonit eurot, mille võrra vähenes investeeringu maksumus varades ja reservid omakapitalis. Samas 2010. aastal finantsvarade väärtus ja reservid omakapitalis kasvasid 12,3 miljoni euro võrra, sh. IV kvartalis 5,8 miljoni euro võrra.
Aruandeaastal investeeris Kontsern kinnisvarainvesteeringutesse 2,5 miljonit, materiaalsesse põhi-varasse 0,5 miljonit ja immateriaalsesse põhivarasse 0,1 miljonit eurot, kokku 3,1 miljonit eurot. Võrreldaval perioodil investeeriti kinnisvarainvesteeringutesse 0,3, materiaalsesse põhivarasse 2,3 ja immateriaalsesse põhivarasse 0,1 miljonit eurot, kokku 2,7 miljonit eurot.
Intressi kandvad võlakohustused kasvasid 12 kuuga 447 tuhande euro võrra 3,8 miljoni euroni. Aastaga maksti tagasi kogu pikaajaline laen summas 65 (2010: 235) tuhat eurot, tasuti kapitalirendi põhimakseid 272 (2010: 289) tuhat eurot. Lühiajaline arvelduskrediit kasvas 12 kuuga 771 tuhande euro võrra 2,0 miljoni euroni.
Raha ja rahaekvivalendid vähenesid 2011. aastaga 1 585 tuhande euro võrra 815 tuhande euroni. Äritegevusest tuli aruandeperioodil raha sisse 1 246 tuhat eurot, rahavoog välja oli investeerimistegevusest 2 214 tuhat ja finantseerimistegevusest 617 tuhat eurot.
Võrreldaval perioodil kasvasid raha ja rahaekvivalendid 119 tuhande euro võrra 2 400 tuhande euroni. Äritegevusest tuli raha sisse 965 tuhat ja investeerimistegevusest 193 tuhat eurot, finantseerimistegevusest läks raha välja 1 039 tuhat eurot.
