„Selliseid juhtumeid on raske avastada, mistõttu oleme alati avatud informatsioonile, mis võib õigusrikkumisi paljastada,“ sõnas Rimi Eesti juht Vaido Padumäe. „Kui hankijad oleks oma kahtlustest tekkinud olukorra kohta Rimi juhtkonnale varakult märku andnud, oleks kiiremini jõutud taolise tegevuse jälile. Nii oleks meile ning samuti hankijatele tekkinud kahju olnud palju väiksem või hoopis olemata. Aus ja avatud informatsiooni vahetus koostööpartnerite vahel on peamine alus pikaajaliseks ja usaldusväärsuseks suhteks.“

Rimi juht usub, et juhtunu on õppetunniks kõigile osapooltele. Samuti on ta kindel, et viimase kümne aasta jooksul on Eesti majanduskliima oluliselt paranenud ning seaduskuulekas suhtumine on üha enam juurdunud.

Altkäemaksu sai Tiit Elias selle eest, et edastas informatsiooni hangete eelarveliste piiride ja konkurentide pakkumiste kohta, mis tagas töövõtjale võidu ning maksimeeris tema kasumit. Lisaks edastas Elias andmeid hangete kohta enne nende välja kuulutamist ning võimaldas esitada pakkumisi tagantjärele, aktsepteeris suuremaid arveid ning võttis vastu ebasoodsaid pakkumisi.

Rimi Eesti Food AS-i esindava Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Dmitri Teplõhhi sõnul on tegemist erakordselt suure altkäemaksu kriminaalasjaga erasektoris, mis suutis ära käia juba kaks korda Riigikohtus. „Selle põhjuseks oli ülioluline ja põhimõtteline õiguslik küsimus – kas Rimi Eesti Food AS, kellele Tiit Eliase käitumine oli tekitatud varalist kahju liigikaudu 685 000 eurot, on kriminaalasjas kannatanu või mitte.

Algselt olid prokuratuur ja kohtud seisukohal, et vaatamata kahjule ei saa erasektori korruptsiooni asjades olla kannatanut. Riigikohus nõustus meie seisukohaga, et Elias rikkus Rimi Eesti Food AS-i õigust sellele, et töötaja toimiks oma töökohustusi täites tööandja suhtes lojaalselt, mistõttu sai Rimi Eesti Food AS antud kriminaalasjas kannatanu staatuse.

Viimane võimaldas Rimi Eesti Food AS-il esitada kahjunõuded muuhulgas ka hankijate vastu, keda süüdistati Eliasele altkäemaksu andmises. Käesolevaks ajaks on hankijatega sõlmitud kompromissid, mis võimaldavad suures ulatuses hüvitada ettevõttele tekitatud kahju. Vaidlus kahju hüvitamata jäetud osa üle jätkub Eliasega tsiviilkohtumenetluses.“