Aastal 2018 oli Eesti SKP jooksevhindades 26 miljardit eurot. Harjumaa osa moodustas sellest 17 miljardit eurot, millest omakorda 14 miljardit eurot tuli Tallinnast. Harjumaale järgnesid Tartu- ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10% ja 6%. SKP osatähtsus oli väikseim Hiiu- ja Põlvamaal - kumbagi osa Eesti SKP-s oli alla protsendi.

Aastal 2018 toodeti 69% kogu Eesti lisandväärtusest teeninduses. Teeninduse osatähtsus oli kõige suurem Harju- (77%) ning Tartumaal (69%) ja seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna mõju tõttu. Valdavalt püsis osatähtsus sektoris varasemal tasemel või isegi vähenes. Erand oli Järvamaa. Kõige kiiremini vähenes sektori osatähtsus Valga-, Viljandi- ja Võrumaal.

Tööstus- ja ehitussektor moodustas 2018. aastal Eesti lisandväärtusest 28%. Sektori osa­tähtsus maakondlikus lisandväärtuses oli suurim Ida-Virumaal (58%), väikseim Harju- (22%), Tartu- (26%) ja Põlvamaal (28%). Riigis kokku püsis sektori osatähtsus 2017. aasta tasemel, kuid maakonniti oli pilt kirjum. Kui Põlva- ja Saaremaal suurenes sektori osatähtsus märgatavalt, siis Pärnu-, Valga- ja Võrumaal oli trend vastupidi.

Aastal 2018 moodustas põllumajandussektor Eesti lisandväärtusest 3%. Selle sektori osatähtsus oli suurim Viljandi (22%) ja Jõgeva maakonnas (19%). Nii nagu 2017. aastal jätkus sektori osatähtsuse kasv ka 2018. aastal. Enim mõjutas see Valga-, Viljandi- ja Võrumaad.

Aastal 2018 oli SKP elaniku kohta 19 695 eurot, mis on 1647 eurot rohkem kui aasta varem. Suurim SKP elaniku kohta oli Harju maakonnas - 144% Eesti keskmisest. Järgnes Tartu ja Viljandi maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 91% ja 67% Eesti keskmisest. Väikseim SKP elaniku kohta oli Põlva maakonnas - 42% Eesti keskmisest. Mitmes maakonnas on viimastel aastatel hakanud SKP elaniku kohta lähenema Eesti keskmisele. Eelkõige paistavad selles silma Hiiu-, Jõgeva-, Rapla- ja Tartumaa. Samuti on hakanud vähenema Harjumaa ja Eesti keskmise vahe.