Harjumaal ei taha korterite hind kuidagi kukkuda


Harjumaa väikeasulate kinnisvaraturg on tagasihoidlik, pakkumisi on, kuid tehingute aktiivsus on suhteliselt madal. Silma hakkab ka ruutmeetrihinna stabiilsus ja isegi kohatine tõus, kommenteerib Domus Kinnisvara kutseline maakler Mari Lume.


Rae valla aktiivsemad uute korterite müügi- ja pakkumispiirkonnad on Peetri küla ja Jüri alevik. 2010. aasta I kvartali statistika põhjal on käesoleval hetkel Rae vallas pakkumisel kokku 96 uut korterit, mille keskmine hind on 17 780 kr/m². Neist Peetri külas on pakkumisel 54 korterit keskmise hinnaga 18 320 kr/m². Jüri alevikus jääb pakutavate uute korterite hinnaklass 5-10 protsenti madalamaks.

Suure osa pakkumiste hulgast moodustavad järelturu objektid, arendusobjektidest on saadaval näiteks Vägeva tee 17, 17a ja 17b majades asuvad 6 korterit hinnavahemikus 15 200 – 18 400 kr/m², Vahtra tee 1, 2, 3 ja 5 majades 13 korterit hinnavahemikus 13 900 – 14 800 kr/m². Rae vallas müügis olevate korterite keskmine ruutmeetrihind on vähesel määral langenud, samas kui pakkumiste arv on suurenenud.

Peetri külas toimus jaanuaris ja märtsis 4, veebruaris 11 tehingut, Jüri alevikus on selle aasta märtsis tehtud uute korteritega vaid 3 tehingut. Jüri vähene tehingute arv võib olla põhjustatud asjaolust, et sealne uute korterite hind ei ole langenud nii suurel määral nagu mujal.

Keila linna uute korterite turg on väike. Avalikus pakkumises on vaid Põhja 8a/2 ja 8a/3 majades asuvad korterid, millest 4 müüakse valmis siseviimistlusega ja ülejäänud musta karbi kujul. Müügihinnad jäävad vahemikku 11 800 – 13 200 kr/m². Kvartalistatistika põhjal on nende korterite hinnad jaanuari ja märtsi võrdlusel tõusnud ca 5% (10 200-lt 10 700-le kr/m²), mis on tõenäoliselt põhjustatud just väheste uute pakkumiste tõttu. Ostu-müügitehinguteni jõuti I kvartalis ainult kolme Põhja 8a korteriga.

Maardus on esimeses kvartalis toimunud kolme uue korteri ostu-müügitehingut, hind 9200 – 9800  kr/m². Pakkumiste arv on suurenenud 27-lt 37-le ja tõusnud on ka ruutmeetrihind 9100-lt – 10 600-le kroonile. Suur osa pakkumistest asuvad Langu 2a korterelamus.

Sauel on müügis 8 järelturu korterit, mille ruutmeetrihind on vahemikus 16 400 – 23 000 krooni. Laagri alevikus on müügil neli uut korterelamut – Vae 15 ja 17 ning Iltre 6 ja 8, kokku 16 vaba korterit, mille hind on 16 900 – 17 700 kr/m². I kvartalis on nendes majades müüdud 3 korterit, keskmise hinnaga 13 800 kr/m². Laagri alevikus on kvartali algusega võrreldes suurenenud uute pakutavate korterite hulk 26-lt 36-le, kuid „ruudu“ hind on jäänud suhteliselt stabiilseks 15 700 – 15 900 krooni.

Tabasalus on müügis 7 järelturu korterit, keskmine hind 21 000 kr/m², Harku vallas kokku on aga müügil 27 objekti, keskmine hind 18 500 kr/m². Kuude lõikes ei ole hind väga kõikunud, küll aga pakutavate objektide hulk on vähenenud 34-lt 27-le. Viimase kolme kuu jooksul on Harku vallas tehtud 9 korteriomandi ostu-müügitehingut, millest odavaim neist Muraste teel hinnaga 7 980 kr/m² ja kalleim Tabasalu alevikus Sarapuu põik, hinnaga 16 159 kr/m².

Viimsi valla pakkumiste arv on püsinud suhteliselt stabiilsena – 124 objekti jaanuaris ja 127 märtsis, keskmine pakkumishind jaanuaris 19 322 kr/m² ja märtsis 19 863 kr/m². Valdavas enamuses on tegemist järelturu objektidega, kuid leidub ka üksikuid veel müümata arendusobjektide kortereid. Viimsi vallas on esimeses kvartalis toimunud keskmiselt 7 tehingut kuus, keskmise hinnaga 14 800 kr/m².

Lähtudes esimeses kvartalis toimunud tehingute statistikast, on aktiivsemad müügipiirkonnad Rae ja Viimsi vald. Selle põhjuseks on tõenäoliselt pakutavate objektide suurem hulk. Keilas saab täheldada küll viie protsendilist hinnakasvu, aga see on põhjustatud vähese pakkumise tõttu. Laagri pakkumiste arvu suurenemine I kvartalis on tingitud nelja uue korterelamu turuletulekust.

„Ostjad on hakanud täheldama, et turul pakutav ei ole nende jaoks enam piisav ja nõudlus uute arendusprojektide järele on tekkimas. Üsna suur osa pakutavatest korteritest on järelturu objektid, aga nende kvaliteedi ja kvantiteedi suhe on täna veel paigast ära,“ sedastab Mari Lume.