Rohkem kui kaks aastat on Euroopa Liidu Sotsiaalfondi programmi EQUAL kaudu aidatud hasartmängusõltuvuse küü-si langenud inimestel sõltuvusest vabaneda ja antud nõu nende pereliikmetele.
Projekti “Hasartmängusõltlaste tagasitoomine tööturule ja nende sotsiaalse tõrjutuse ennetamine” algatamise idee tuli hasartmängusõltuvuse uurimise ja võõrutamise instituudi (HUVI) psühholoogidelt.
EQUAL-i programm sobis selleks hästi, sest kuigi hasart-mängusõltuvuse kui psüühika-häire raviga saavad tegelda kõik psühholoogid, puudus Eestis sinnamaani spetsiaalselt hasartmängusõltlastele mõeldud programm ja selle häire ulatuse täpsemad uuringud.
Eesmärki püstitades alahindasime oluliselt abivajajate arvu. Planeeritud 96 hasartmängusõltlase asemel on praeguseks ehk siis kahe aasta jooksul abi otsinud peaaegu 200 hasart-mängusõltlast ja nende lähedast. Kindlasti on neile suureks abiks see, et nõustamine on tasuta. Paraku on inimene pöördumise ajaks tavaliselt sellises seisus, et tal pole vähemalt esialgu võimalik maksta ravi eest väiksematki tasu.
Tagasi normaalsesse ellu
Pakutava programmi läbimine, mis tähendab peamiselt psüh-holoogilist individuaalnõustamist, aitab sõltlasel aru saada, mis põhjustab konkreetselt temal sõltuvuskäitumist ja kuidas sellest vabaneda. Kogemustele tuginedes võib öelda, et sõltuvus ei pruugi sugugi jääda eluaegseks haiguseks ja lahenduse leidnuna on inimesel võimalik elada edasi normaalset sõltuvusevaba elu. Isikutel, kes soovivad psühholoogi toel iseendaga töötada ning läbivad teraapiaprotsessi, läheb hästi. Nad on suutnud pöörduda tagasi normaalsesse ellu.
Ettevõtmise tulemusi vaadates saab öelda, et mõte luua spetsiaalselt hasartmängusõltlastega tegelev organisatsioon on ennast õigustanud. Et see võiks ka tulevikus nii jääda, peab eelkõige riik teadvustama, et kasiinode rohkus – ehkki need on oma olemuselt meelelahutus-asutused – suurendab hasart-mängusõltuvust.
Hasartmängusõltuvuse vähendamise esimene samm ja odavaim viis on ennetustöö, aga samas peab hättasattunud inimesele pakkuma ka ravivõimalust. Sellist praktikat harrastavad hasartmängude puhul mitu Euroopa riiki, lähematest näiteks Soome, Rootsi ja Taani, kus osa hasartmängumaksu suunatakse tagasi sõltlaste abistamiseks. Eestis on seni hasartmängumaksust toetatud väiksemat ettevõtmist – anonüümsete mängusõltlaste ühingut (HMS) –, kuid ravi ja organiseeritud ennetustööd ei rahastata.
Kogemuse jagamiseks korraldame projekti raames käesoleva aasta kevadel konverentsi “Sotsiaalne vastutus hasartmänguturul”.
Kaudsem eesmärk on luua ka pärast projekti lõppu 2008. aastal jätkuv süsteemne abivõrgustik, milles kasutataks ettevõtmise raames omandatud kogemustel baseeruvat võõrutusravi.
Abi sõltlastele
Hasartmängsõltuvuse
uurimine ja ravi
•• Projekti peamine eesmärk on hasartmängusõltlaste rehabilitatsioonimeetodi väljatöötamine ja hasartmängusõltuvuse põhjuste uurimine.
•• Projekti käigus aidatakse hasartmängusõltlastel oma sõltuvusest vabaneda, antakse sõltlastele, keda ähvardab töökoha
kaotus või kes on juba selle kaotanud, nõu uue töö leidmiseks
ja vajadusel pakutakse peale psühholoogiliste nõuannete ka juriidilist abi.
•• Inimesed, kes tunnevad, et mänguhasart kipub üle piiri minema, või tunnistavad enda sõltuvust, võivad otsida abi hasartmängusõltuvuse uurimise ja võõrutamise instituudist.
•• Täpsem info:
www.huvi.ee
