Hea eraülikooli haridus ei ole odav
Kallis olevat haridus ka Euroopa ülikoolidega võrreldes.
Kui tudengite puhul võib mõista soovi saada võimalikult hea haridus võimalikult vähe makstes, siis Archimedese spetsialistilt oleks oodanud rohkem tema väiteid toetavad fakte. Kas või ühtainustki numbrit või konkreetset näidet Euroopa ülikoolide õppemaksude kohta.
Eesti ülikoolide õppemaksude võrdlustabelis küündis teistest kõrgemale Concordia Audentese õppemaks. Concordia Audenteses õpib Eestis ingliskeelset haridust omandavatest tudengitest ligi 75 protsenti – seega ei konkureeri ülikool mitte kodumaiste avalik-õiguslike või eraülikoolidega, vaid ülikoolidega Skandinaavias, Euroopas, Põhja-Ameerikas.
Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas kasvavad järjest ülikoolihariduse kulud – seda möönis artiklis ka Archimedese spetsialist Katrin Kiisler. Ameerika ja Euroopa tudengid on hakanud otsima Ida-Euroopa ülikoole, kus saaks kõrgetasemelist rahvusvahelist haridust soodsama hinnaga. Võrreldes nendega on Eestis hinnad vägagi soodsad ja hariduse tase ei jää kindlasti alla. Siin õpetavad rahvusvaheliselt tunnustatud välisõppejõud ja ka üliõpilaskond on multikultuurne.
Tallinna pedagoogikaülikooli meedia õppekavade akrediteeringuta jäämine on kõige ilmekam näide selle kohta, et kvaliteetset haridust ei ole võimalik anda odavalt. Concordia Audentese meediateaduskonna õppemaks on tunduvalt kõrgem mitte ainult eraülikoolide keskmisest õppemaksust, vaid ka teiste Concordia Audenteses õpetatavate erialade õppemaksust. Ent kvaliteetne haridus akrediteeritud õppekava alusel, mille tagavad parimad välismaised ja kodumaised õppejõud ning Balti riikide ülikoolide vaieldamatult parim meediastuudio, maksab paratamatult rohkem.
Veidike aitaks hindu alandada üliõpilaste arvu suurenemine. Ent olukorras, kus Eesti-suuruses riigis omandab kõrgharidust juba üle 65 000 üliõpilase, ei saa ainult eesti keeles toimuva õppetööga ülikoolid tudengite arvu olulise kasvuga hindu kujundades enam arvestada. Seevastu kasvavad elektrihinnad, palgakulu ja muud väljaminekud. Peale riigieelarve ei ole ega paistagi ühtegi kohta õppemaksuväliselt selliste kulutuste katmiseks. Loomulikult on see utoopia.
Kõrgharidusse tehtav investeering on – ükskõik kui klišeelikult see ka ei kõlaks – investeering kogu eluks ning vales kohas kokku hoitud “koidula” võib kallilt kätte maksta. Vahel peab riskima, ent oma adrenaliiniannus ülikoolis valitud õppekavale akrediteeringut oodates kätte saada ei ole kõige arukam viis tulevikku kindlustada.
Avalik-õiguslikud ülikoolid on tunnistanud, et tasulise õppe hind ei kata tegelikke kulusid ning õppemaksu tõstmist vähemalt 10 000 krooni võrra aastas tuleks kaaluda. Just nii väitis Eesti Päevalehe veergudel paar kuud tagasi Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo. (EPL, 19.12.2003: “TÜ arengukava seab ohtu õppejõudude arvu”)
Eelneva valguses ei saa kuidagi nõustuda haridus- ja teadusministeeriumi allasutuse Archimedes spetsialisti Katrin Kiisleri ning mitmete tudengitega, kes peavad Eesti eraülikoolide õppemaksu üldiselt liiga kõrgeks.
