Head dividenditulu tõotavad eeskätt sadama- ja elektriäri
Eesti Energia ja Tallinna Sadam maksid mullu dividende üle 110 miljoni euro, mis moodustab 85 protsenti riigi dividendituludest. Kui kolmandiku nende ettevõtete aktsiatega kaubeldaks börsil – nii suure osa kontrollist oleks rahandusminister Jürgen Ligi nõus erainvestoritele loovutama –, võinuks Eesti pensionifondid ja teised investorid juba tänavu taskusse panna ligi 37 miljonit eurot omanikutulu.
Kõige tõenäolisem börsile mineja on Eesti Energia, kes on 65,187 miljoni euroga riigi suurim dividendimaksja. Energiafirma suurendas tänavu dividendide maksmist mullusega võrreldes ligi viiendiku võrra, mis iseenesest kõlas ligimeelitava kellahelinana. Rahasummadest olulisem on aga asjaolu, et Eesti Energia on börsile minekuks valmis ja ootab vaid poliitilist otsust.
Tallinna Sadama aktsiate ostmine tähendab Venemaa majanduskasvu investeerimist ilma Euroopa Liidu turvalistest piiridest väljumata. Riigile tänavu dividendidena makstud 44,863 miljonit eurot kinnitab selle tee õigsust.
Sadama tulevik näib helge
Venemaa raudteefirma Rail Garanti konteineriterminali ja maailma ühe juhtiva logistikaettevõtte Katoen Natie hiiglasliku logistikakeskuse ehitamine Muuga sadamasse teeb samuti panuse meie idanaabri majanduse edule. Samuti kasvatas rändurite lakkamatu huvi kultuuripärli Peterburi vastu ristlusturistide arvu mullu üle 8 miljoni inimese, mis kannustas sadamat rajama uut ristluskaid otse Tallinna vanalinna külje alla.
Eesti transiidiärimeestele õudusunenäona kangastunud Venemaa Ust-Luga suursadama avamine ei toonud Tallinna Sadamale mullu veomahu kardetud vähenemist. Uued terminalid lisavad usku, et 2011. aastal 2010. aasta tasemele pidama jäänud kaubamaht liigub lähiaastatel ülesmäge.
Sadamasse investeerimise risk peitub vastuoludes tema klientidega. Turu elavdamiseks ja uute kaupade ligimeelitamiseks hakkas sadam looma konkurentsi seni ainuisikuliselt Muuga CT-le kuulunud konteineriärisse.
Magusa terminalikoha loovutamine Rail Garantile tekitas senises konteinerioperaatoris seniajani lepitamatut vastuseisu ja protsessimist. Kuna Tallinna Sadam tegutseb nn landlord-sadamana, sisuliselt majavalitsejana, mõjutab läbisaamine operaatorfirmadega oluliselt ettevõtte heaolu.
Sadama juhid polnud eile valmis börsile mineku kohta Eesti Päevalehele sisulisi kommentaare andma, mis näitab, et erastamise teema on ettevõttele liiga toores.
Kolme ettevõtte seast, keda majandus- ja kommunikatsiooniministeerium erastamiseks pakub, kukub börsi silmas pidades kohe välja kõige väiksem ehk Eesti Post, kes võiks terves tükis letile tõstetuna huvi pakkuda üksnes mõnele senisele konkurendile või uuele turuosalisele.
„Minu meelest ei ole Eesti Post eriline börsiettevõte, sest väikese tegijana pole ta eriti pilkupüüdev,” ütles ettevõtte nõukogu esimees Meelis Atonen. „Samas ei pea ma riigi osalust enam ammu vajalikuks. Kuna logistikaturg on globaalne, siis tuleks leida strateegiline partner, kellele ettevõte maha müüa, võib-olla alguses 51% aktsiatest, aga võib ka korraga kõik, kui meelekindlust on.”
Lõviosa ligi kolmekümnest riigile kuuluvast äriühingust sarnaneb oma börsile viimise eeldustelt Eesti Postiga nagu kaks tilka vett, sest pakub oma silmapaistmatuse ja väiksusega huvi ainult samas valdkonnas tegutsevatele konkurentidele.IntervjuuEesti Energia vajab raha ja on valmis kas või kohe börsile minema
Margus Kaasik
Eesti Energia finantsdirektor
••Milliseid muudatusi börsile minek Eesti Energiale kaasa toob?
Eesti Energia võlakirjad on olnud börsil noteeritud juba kümme aastat ja vajalikud muudatused börsinõuetele vastamiseks on juba tehtud. Eesti Energia on organisatsioonina valmis börsile minema kas või kohe.
••Kui suurt rahasummat ettevõte investeeringuteks vajab?
Eesti Energia kindlate investeeringuplaanide maht järgmiseks viieks aastaks on suurusjärgus miljard eurot. Need on investeeringud, mille tegemiseks piisab ettevõtte enda rahavoogudest ja sel aastal riigilt tulnud täiendavast omakapitalist. Järgnevate investeerimisotsuste rahastamiseks tuleb leida veel täiendavat omakapitali, mis võib tulla jälle riigilt või siis hoopis börsi kaudu.
••Millise rahasumma võib börsitehinguga teenida? Mis investeeringuteks ettevõte seda raha vajab?
Börsilt saadava raha hulk sõltub ettevõtte väärtusest tehingu toimumise hetkel ja müüdava osaluse suurusest. Täna ei ole teada ei müüdava osaluse suurust ega võimaliku IPO aega. Teada on ainult see, et kaks ministrit on jõudnud üksmeelele, et riigiettevõtete börsile viimist võiks analüüsida.
••Kui suur osa ettevõtte aktsiatest oleks otstarbekas börsile viia?
See selgub analüüsist, mille alustamist ministrid Ligi ja Parts alles planeerivad.
••Milline on hinnang elektrituru lähiaastate arengule, samuti kasumi ja dividendide teenimisele?
Elektri jaeturg avaneb tuleval aastal täielikult konkurentsile ja me peame hakkama saama tihedamas konkurentsis.
Meie senised tulemused nii elektri kui ka vedelkütuste valdkonnas näitavad, et suudame avatud turgudel kasumlikult töötada. Tuleb ju juba täna üle poole me käibest ja veelgi suurem osa kasumist avatud turult.
