Aastani 2014 tehtud prognoos ei näe Eesti majanduses tulemas suuri muutusi. Ühel või teisel alal midagi natuke suureneb, teisal veidi väheneb – vahel tundub, et seda on arvatud kõhutunde järgi –, kuid üldiselt näib minevat vanaviisi.    

Kui vaadata võrdluseks tagasi minevikku ja uurida, mis muutused on toimunud viimase seitsme aasta jooksul, siis sealt võib leida väga suuri tõuse ja langusi. Ligi kaks korda on näiteks vähenenud põllumajandustöötajate ning toiduainetootmise ja keemiatööstuse töötajate arv. Peaaegu kahekordistunud on omakorda ehitajate ja plastitootjate hulk. Olulisi kõikumisi võib leida muudestki valdkondadest.

Pilk järgmise seitsme aasta kaugusesse tulevikku aga ütleb, et Eesti majandus on valmis saanud. Neid struktuurimuutusi, mida oodatakse ja millest räägitakse, ei paista kusagilt. Detailsemat ennustust ei oska teha ka Eesti tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis, kes kordab vana mantrat: teenuste osakaal suureneb, rohkem on vaja spetsialiste ja vähem lihttöölisi. See on loogiline jutt ja ilmselt nii ka läheb.

Vaatame aga hetkeks veel kord minevikku: mida on varem tööturu kohta ennustatud ja kui palju sellest on täppi läinud?

Üldiselt on ennustused täide läinud, kuid leiab ka päris palju näiteid drastilistest erinevustest, mida on loodetud ning mis tegelikult juhtus. Markantseim näide on ehitus, mille kohta veel paar aastat tagasi ei osatud arvata, et kümnendik kõigist meie töötajatest hakkab ehitajaks. Ka ei suudetud ennustada langust elektriseadmete tootmises, kus kahel varasemal aastal (2004–2005) töötas umbes 13 000 inimest, aga eelmisel aastal 11 000. Seejuures on raske aru saada, miks peaks selles valdkonnas seitsme aasta pärast töötama 15 000 inimest, nagu ennustatakse.

Rohkesti koondamisi

Suvel, enam-vähem samal ajal, kui majandusministeeriumis valmis kõnealune analüüs, hakkas tulema teateid sulgemistest ja koondamistest. Soome päritolu mobiiltelefoniosade tootja Nolato paneb tehase kinni, kaob 250 töökohta. Sanitaarkeraamikat tegev Svedbergs lõpetab tegevuse Eestis, kaob 48 töökohta. PJN Eesti metallitööstus lõpetab töö, kaob 60 töökohta. Elektroonikasõlmi konstrueeriva IPA tegevdirektor John Ross ütleb, et Eestis nad enam tegevust laiendada ei kavatse. Sˇveitsi taustaga elektroonikatööstuse Enics Eesti AS tegevjuht Kalle Kuusik tunnistab, et nemad kaalusid ka võimalust Eestis laieneda, kuid lõpuks eelistasid Slovakkiat. Loetelu võiks veelgi jätkata. Miks peaks siis Eesti tööstusse juurde tulema ligi 7000 töökohta, nagu ennustab majandusministeerium, rääkides tööjõuvajadusest 2014. aastani? Eriti kui viimase kolme aastaga on tööstustöötajate arv pidevalt vähenenud ning üha kiiremas tempos.     

Makromuutuste ennustamine ongi muidugi keeruline. Ega ole ju eriti täpseks osutunud ka paari või isegi aasta tagused ennustused, mis Eesti Pank ja rahandusministeerium on teinud meie majanduskasvu, inflatsiooni või palkade tõusu kohta. Töötajatest rääkides lisab pinget kohaliku majanduse väiksus. Piisab sellest, kui Kreenholm oma tootmise lõpetab, ja varem või hiljem seda tehakse, või kui Elqoteq peaks oma tehase mõnda teise riiki kolima, ja arvud kahanevad mürinal. Tegelikult kaotab juba käesoleval 2007. aastal Kreenholmis töö 800 inimest.

Sääraseid prognoose üritavad teha kõik riigid. Hea võrdlus on USA, kellel valmis hiljuti samalaadne analüüs samuti 2014. aastani. Ameeriklased vaatavad asja veidi konkreetsemalt ning nimetavad kaduvaid ja juurde tulevaid ameteid täpsemalt. Üldisel tasemel räägivad ka nemad sama juttu mis meiegi. Lihtsamad tööd kaovad üle mere ja keerulisemaid peab juurde tulema. Samas pidurdub infotehnoloogiatöötajate lisandumine.

Ameerika ja Eesti uued töökohad


•• Ameeriklased ennustavad, et järgmise seitsme aasta jooksul kasvab töökohtade arv kõige kiiremini hariduse, finantsvahenduse ja meditsiini vallas. Seal pole töökohakaotust vaja karta, tasub õppida ja oma karjääri planeerida.

•• Eesti majandusministeeriumi 2014. aasta prognoos arvab, et hariduses töötajate arv jääb samaks. Nii nagu eelmisel aastal, nõnda ka tulevikus töötab seal 58 500 inimest. Väikest kasvu nähakse finantsalal, kus praeguse 7300 inimese asemel peaks seitsme aasta pärast töötama 8200 inimest. Ka tervishoius toimub tõus: praeguselt 37 500-lt 40 400-ni.

•• Popid kutsealad peaksid Eestis olema veel elektri- ja optikaseadmete tegemine, kuhu tuleb juurde 3600 töökohta – 2014. aastal on neid siis kokku 14 200. Kõige rohkem tuleb juurde aga müüjaid ning kauplusetöötajaid. Seitsme aasta pärast peaks Eestis jaemüügi alal töötama 59 500 inimest. Praegu on neid 53 200.

Ohustatud ametid

Ameerika Ühendriikide tööbüroo pani kokku nimekirja ametikohtadest, mida jääb lähiaastatel vähemaks või mille osa suureneb turu keskmisest aeglasemalt. Ärileht võrdles, mis areng võiks samadel aladel toimuda Eestis. Kus tasub kõigepealt mitu korda mõelda, enne kui hakata karjääri planeerima?

Põllumehed

1

USA tööbüroo usub, et 2014. aastaks kaotab töö 146 000 farmerit ehk umbes 11% neist. Farmide hulk ei jää seejuures väiksemaks. Paljud keskmised või ka keskmisest veidi suuremad ostetakse üles ja ühinevad, kuid väga suurt kasvu oodatakse väike- ja nisˇifarmide hulgas. Nii tasuks oma karjääri edendada pigem näiteks mahepõllunduses.

Eesti põllumajanduses peaks töökohtade arv samal ajal vähenema praeguselt 29 900-lt 28 500-ni. Langus pole suur, kui arvestada, et veel kümme aastat tagasi töötas samal alal 50 000 inimest. Töötingimused: rasked – pikad tööpäevad, kui vaja, siis ka vihma ja päikese käes.

Teenistus: USA-s on põllumajanduses töötava inimese keskmine teenistus Eesti rahas umbes 45 000 krooni kuus. Eesti statistikaamet nimetas Eesti sama ala keskmiseks kuupalgaks, kust ka maksud maha lähevad, eelmisel aastal 6808 krooni. Tõsi, USA 1,5 miljonist põllumehest on 80% ettevõtjad ehk siis iseenda peremehed. Andmeid, kui paljud Eesti põllumehed on ettevõtjad ja kui paljud töötavad palga eest, pole teada.

Reporter, ajakirjanik

2

Selle elukutse esindajaid ei jää vähemaks, kuid töökohtade lisandumine võib küll aeglustuda. Eestis vähem, Ameerikas rohkem. Sealne tööbüroo arvab, et juurde tuleb 6% töökohti, vähem kui riiklik keskmine 13%.

Töötingimused: tähtajad pressivad peale. Ameerikas on konkurents vabadele töökohtadele väga terav, Eestis mitte.

Teenistus: keskmine kuupalk USA-s 35 000 krooni. Eesti ajalehtede liit esitab andmed, et eelmisel aastal kulutati ühe ajalehetöötaja kohta 16 083 krooni. Siia on arvestatud kõik töötajad, mitte üksnes reporterid, ning summa sisaldab ka tulu- ja sotsiaalmaksu. Eesti üleriigiliste lehtede kulu töötaja kohta oli suurem – 18 666 krooni.

Reisikonsultant

3

Ameerikas peaks selle ala töökohti jääma 2014. aastaks 6% vähemaks . Langus on väiksem kui paar aastat tagasi arvati. Rohkem spetsialiseerutakse keerulisematele reisidele ja luksusturismile. Eesti turismifirmade liidu tegevdirektor Kersti Kont ei oska siinset suundumust ennustada, kuid tõdeb: “Küll aga muutuvad konsultandid tõepoolest rohkem konsultantideks, sest lihtsamaid asju ja lennupiletite ostmist teeb üha rohkem inimesi otse internetis.”

Töötingimused: reisihooaegadel palju tööd. Suurepärased boonused isiklikuks puhkuseks ja reisimiseks.

Teenistus: USA-s on keskmine kuupalk umbes 28 000 krooni. Eesti kohta andmed puuduvad.

Programmeerija

4

Ameeriklased arvavad, et programmeerijaid tuleb järgnevatel aastatel juurde ainult 1–2%. Kunagi erilisi teadmisi nõudnud elukutset ähvardab sama asi, mis kolleege õmblusmasinate taga. Programmeerijate töö, eriti lihtsamat tüüpi, liigub teistesse maadesse. Peamised sihtmaad on Hiina ja tänu laiemale inglise keele oskusele eriti India.

Eestit see oht veel ei ähvarda. Ühe suurema kohaliku tarkvaraarendaja Webmedia juht ning omanik Priit Alamäe usub, et IT-alal töötajate hulk suureneb Eestis edasi. Küll aga tunnistab Alamäe, et ka siin on vaja struktuurseid muutusi. Lihtsamalt öeldes oleks vaja, et programmeerijate hulgas leiduks rohkem neid, kes tahaksid ennast edasi arendada ja astuda samm kõrgemale, näiteks tarkvaraarhitektiks.

Töötingimused: moodsad ja mugavad kontorid. Vahel aga ka seljavalu, randmevalu ja silmade väsimine.

Teenistus: keskmine kuupalk USA-s umbes 63 000 krooni. Eestis eraldi arvestust ei peeta ja programmeerija mõiste on tegelikult täpseks defineerimiseks liiga lai. On neid, kes teenivad kümneid tuhandeid kuus, ja neid, kes saavad mõni tuhat. Suuremate tarkvaraarendajate aastaaruanded näitavad, et kulu ühe töötaja, s.t siis mitte ainult programmeerijate kohta on 20–24 000 krooni. Maksud lähevad sellest summast muidugi maha.

Transiidiärimees

5

Ameerikat see ei puuduta, kuid Eestis ei tasu oma tulevikku selle alaga siduda. Kui kümme aastat tagasi figureerisid Eesti rikkaimate edetabeli esiotsas pea eranditult kaks gruppi – naftaärimehed ja hansapankurid –, siis nüüdseks on olukord muutunud. Tegu ei ole ainult aprillirahutuste järelmiga, tendents avaldus palju varem.

Töötingimused: eralennukid ja luksuslimusiinid. Negatiivse külje pealt stress, sõltumine poliitikute suvast ja suur risk.

Teenistus: piisav.