Selleks, et Eesti maanteede areng jõuaks järgi pidevalt suurenevale sõidukite arvule, kehtestab riik lähiaastatel hulgaliselt uusi makse.
Teede- ja sideministeeriumi kantsleri nõuniku Väino Sooniku sõnul tuleb transpordimaksudest laekuvate vahendite vähesuse tõttu luua Eestis uus maanteetranspordi maksustamise süsteem. "Loodav süsteem arvestab Euroopa Liidus rakendatud maksustamissüsteemi põhimõtteid ja Eesti maanteede arenguks ning korrashoiuks vajalikku investeeringute miinimumi," ütles ta.
Tulevikus peaksid sõidukite omanikud maksma kinni kõik teedega seotud kulutused. See raha tuleks suurima katteallika, mootorikütuseaktsiisi kõrval ka mootorsõidukiaktsiisist ja -maksust, üle 12-tonniste veokite teedemaksult, parkimistasust, saastemaksust ning sõidukite registreerimise lõivust.
"Eesti autoomanik saab peaaegu tasuta sõita, autojuht tasub maanteel kilomeetri läbimise eest [makstes kütuseaktsiisi] umbes kümme senti," ütles Soonike, lisades, "nii odavat lõbu pole maailmas kusagil peale Eesti."
Maksudest saadav raha läheks peale teede korrashoiu ja arenduse liikluse korrastamiseks ja järelvalveks, keskkonnakaitseks ning liiklusavariides kannatanute ravikulude katteks.
Sõidukite aastamaksu suurust ei osanud Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisitalituse juhataja Marek Uusküla veel öelda. Ta prognoosis, et kuni 1500-kilogrammiste sõidukite aastamaks saab olema umbes samal tasemel, nagu praegu Tallinnas kehtiv 300-400 krooni aastas. Raskemate sõidukite aastamaks saab olema suurem praegu Tallinnas kehtivast, lisas ta. "Praeguse plaani kohaselt läheb mootorsõidukimaks linnatänavate ja vallateede korrashoiuks," ütles Uusküla.
Soonikese sõnul hakkab raskeveokite aastamaks olema esialgu 1000-2000 krooni aastas, kuid see võib hiljem suureneda.
Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse sõnul läheb maksudest saadav raha kuni sajandivahetuseni peamiselt teede korrashoiuks, sest 2001. aastani saab riik selleks vähem raha kui tarvis. Näiteks järgmisel aastal läheks teede korrashoiuks vaja 450 miljonit krooni enam, kui seda eelarve projekt ette näeb.
Praeguses 1998. aasta eelarve projektis on Sõrmuse sõnul ette nähtud teede korrashoiuks 639 miljonit, millest 88 miljonit moodustavad investeeringud. Maanteeamet jätkab järgmisel aastal Tallinna-Tartu maantee kahesuunaliseks ehitamist Jüri-Vaida lõigul ning alustab Kärevere uue silla ehitust, ütles Sõrmus. Riik jätkab ka tänavu alustatud Paldiski maantee remonti ja lõpetab Elva linna ümbersõidu ehituse.
Peale selle kavatseb Maanteeamet renoveerida 80 kilomeetrit ülekatteid ja pinnata 1100-1200 kilomeetrit teid.
Kiirteid ehitatakse PHARE rahadega
Teede- ja sideministeerium taotleb maanteede renoveerimise raha peale riigieelarve ka PHARE programmilt. Soonikese sõnul soovib ministeerium käesolevaks aastaks saada PHARE-lt miljon eküüd (15,75 miljonit krooni), mille eest renoveeritakse 20-kilomeetrine Häädemeeste ja Ikla vaheline Tallinna-Riia maantee lõik.
Ministeerium taotleb PHARE-lt 1998.-2000. aastaks 10-12 miljonit eküüd (157,5-189 miljonit krooni) aastas. Selle rahaga plaanib ministeerium renoveerida 61,4 kilomeetrit Tallinna-Narva maanteed peamiselt Virumaal ja 96,7 kilomeetrit Tallinna-Pärnu-Ikla maanteed Pärnu ja Ikla vahel teede kandevõime ja tasasuse suurendamiseks. "Meil on kilomeetri täpsusega kavad olemas, mida me selle rahaga teha tahame," kinnitas Soonike. Ta lisas, et muu hulgas on kavas lõpetada pooleliolevate Tallinna-Narva suuna kiirtee lõikude lõpetamine.
"Mida rohkem seal pooleliolev teealus seisab, seda rohkem see rikneb. Kui sealt puud juba läbi kasvavad, on see mahavisatud raha," ütles Sõrmus.
Sõrmuse sõnul kavatseb maanteeamet 2005. aastaks laiendada kiirteid Tallinna-Narva suunal Tallinnast Haljalani, Tallinna-Tartu suunal Tallinnast Paideni ja Tallinna-Pärnu suunal Tallinnast Pärnuni.
5000 inimelu kaalukausil
Maanteede ülekoormuse tõttu väheneks ka liikluse ohutus. 2010. aastani koostatud liiklusohutuse prognoosi kohaselt võib 1994.-2010. aastani kõige mustema stsenaariumi kohaselt Eesti teedel hukkuda kokku üle 11 000 inimese. Riigi eesmärgiks on saavutada sajandivahetuseks Euroopa keskmine liiklusohutustase, mis aitaks säästa vähemalt 5000 inimelu.
Sõrmuse sõnul peaks riik aastas pindama 1200-1500 kilomeetrit maanteid, tegema 300 kilomeetrit ülekatteid ja remontima 1500 kilomeetrit kruusateid. "Kuna me seda teha ei saa, siis meie teed muutuvad auklikuks ning lõpuks tuleb piltlikult öeldes asfaltteed muuta kruusateeks, et üldse sõita saaks," ütles ta.
Tänavu vajavad Eesti teed remonti 1,6 miljoni krooni eest, kuid riigieelarves on selleks raha ettenähtud enam kui poole vähem, 588 miljonit krooni. Eestis on üle 8000 kilomeetri kattega riigiteid. Juhul, kui riik remondiks igal aastal ettenähtud 400 kilomeetrit teid, siis kuluks kõigi teede remondiks 20 aastat. "Kui me jätkame praegust tempot, 100 kilomeetrit aastas, siis me jõuame remondiga samasse kohta alles 80 aasta pärast," ütles Soonike.
KRISTJAN OTSMANN
