Heauskne ostja avastas korteris mäda põranda
Kui Riina Nemvalts septembris Raplasse korteri ostis, lootis ta, et hiljemalt nädalaga on ta uues kodus end mugavalt sisse seadnud. Ta otsis nimme sellist elamist, kus poleks vaja remonti teha.
Internetikuulutuse peale leitud korterit kaks korda selle omaniku ja üksiti ka müüja Larissa Raua juures vaatamas käies näis talle, et just see ongi otsitav – remonditud ja igati korras.
“7. septembril oli notar ja 9. septembril sain võtmed kätte,” meenutab Riina. “Tundsin, et köögis lehkab imelikult.” Haisu päritolu uurima hakates selgus, et see levib põrandast. Veelgi enam – linoleumi kergitades tuli välja, et selle all olev saepuruplaat on tükati mäda ning ilmselt endise omaniku koera uriinist läbi imbunud.
Parandas ise
Niisugune põrand vajab Riina sõnutsi ilmselgelt juba väljavahetamist. “Olin teinud parandusi, aga mõtlesin, et nii ei lähe: see on omaniku vastutus ning tema peaks tegelikult põrandavahetuse eest tasuma,” täheldab Riina.
“Ma ei ütle ju, et mulle ei meeldi siinne remont,” võrdleb ta. “Pealtnäha oli asi korras ja kõik tuli ilmsiks hiljem.
Naise sõnul pakkus ta müüjale telefonitsi lahenduseks, et viimane maksaks talle hüvitiseks
15 000 krooni, millega Larissa Raud nõusse ei jäänud. “Ta ütles “ei” ning seda, et suhtleb minuga vaid ametlikult,” vahendab Riina Nemvalts. Telefonikõnedele ta pärast seda enam ei vastanud.
“See on võrdlemisi keeruline, kui tahad inimesega probleemidest rääkida, aga ta ei võta toru,” tõdeb Riina. “Ma ei saa aru, mis takistab teda asju lahendamast.”
Vastne korteriomanik usub, et ei jäta asja sinnapaika ning otsib abi kohtust. “Olen juristiga rääkinud ja ta ütleb, et mul on õigus. Meil on ju seadus ja mille pärast see on siis, kui see tegelikkuses ei rakendu,” põhjendab ta.
Müüja Larissa Raud kinnitab Eesti Päevalehele, et on asja kohtusse minekuga igati päri. “Mina ei teadnud, et põrand mäda oli,” sõnab ta ning lisab, et pole üritanud midagi ostja eest varjata. “Näen, et ma ei pea maksma, kuna ma pole ostjat petnud.” Larissa möönab, et teadis küll koera kombest pikalt üksi kodus olles põrandale pissida, kuid ei arvanud, et uriin linoleumi alla võiks sattuda. “Kaks aastat tagasi sai põrandakate vahetatud, siis töömees küll ei öelnud, et midagi mäda on,” põhjendab ta. “Vabatahtlikult ma 15 000 krooni ei maksa. See on ülemäära suur summa.”
Tarbijakaitseameti avalike suhete juhi Evelin Koppeli sõnul soovitab amet samuti Riina Nemvaltsil – juhul kui omavahel kokkuleppele ei saada – pöörduda müüja elukohajärgsesse kohtusse ehk siis Pärnu maakohtu Rapla kohtumajja.
Eri Elamispindade maakleri Marge Kikase sõnul oleks eetiline kahju hüvitada. “Kui müüja ei usu, et see summa on põhjendatud, tuleks ehitajalt võtta kalkulatsioon.”
Vastutus kuni kolm aastat
•• Pindi Kinnisvara eluruumide osakonna juhataja Pärle Sepping märkis, et müüja vastutus pärast eluruumide üleandmist võib kesta kuni kolm aastat. “Puudused, mis selle ajaga tekivad – selle eest ta muidugi ei vastuta,” märkis ta.
•• Seaduse järgi on ostjal mitu kaitsevahendit: näiteks võib nõuda müügihinna alandamist, aga tavaliselt on seda raske teha, sest raha on ju müüjale maja või korteri eest tasutud.
•• Samuti võib Seppingu sõnul ostja nõuda kahju parandamist müüja kulul või selle likvideerimise hüvitamist.
•• Viimase asjana võib nõuda lepingust taganemist ehk siis tehakse avaldus müüjale ja tagastatakse tehingu raha ning müüja saab oma korteri või maja tagasi. Reeglina tagastatakse sama summa, mis tehinguga maksti, vahepealseid hinnamuutusi (näiteks kallinemist sõltuvalt turust) arvesse ei võeta.
