Heido Vitsur: autode ostu peaks riik reguleerima samamoodi nagu alkoholi müüki

 (69)
Riigikogu liikmete maasturid ja nelikveolised autod
Riigikogu liikmete maasturid ja nelikveolised autodFoto: Tiit Blaat

Auto on eestlastele püha ikoon, mille nimel ta ohverdab kõik muu, vahel tervisegi. Valitseb seebiooperikultus, leiab majandusteadlane Heido Vitsur, kelle hinnangul sõidavad just riikliku rumaluse tõttu eestlased Euroopa saastavaimate ja kallimate autodega. Kusjuures erinevalt teistest arenenud maadest puuduvad meil automaksud.

"Auto on Eestis juba 1950-60ndatest ikooni staatuses," tõi majandusanalüütik Heido Vitsur ajalehes Pealinn välja ühe põhjuse, miks Soomes nõnda tavaline automaks Eestis suurt vastuseisu tekitab.

"Auto näol on tegemist justkui millegi püha ja puutumatuga, mille nimel eestlane ohverdab teised vajadused ja vahel kahjuks ka tervise. Kuidas seda staatust murda, ma ei tea, aga teha oleks seda tarvis, ja riiklikult sekkuda. Samamoodi, nagu riik sekkub näiteks alkoholimüüki. Kahjuks aga elame maailmas, kus valitseb seebiooperikultus."

Vitsur nimetas õigeks sammu, mille võttis ette rahandusminister Ligi sooviga piirata firmaautode käibemaksu tagastust. Ehkki tegemist pole otseselt automaksuga, on siiski täheldatav püüd maksustada majandustegevuseks vähevajalikku luksust, lisaks aitaks see samm riigi maksutulu suurendada.

"Tuhanded asutuste autod ei teeni mitte majandus-, vaid isiklikke huve," tõdes Vitsur. "Sisuliselt nende firmaautodega ju suuremas osas petetakse ja valetatakse. Need umbes 20 000 firmaautot, oleme nüüd ausad, ei ole mingid tarbeesemed, milleta läbi ei saa, vaid valdavalt luksus. Seega võideldakse just kallite autode nimel, mille soetamiseks peaks riik justnagu veel ka maksusoodustusi tegema. Võitlus ei käi mitte auto kui tarbeeseme nimel, juttu pole ju mingitest Daciatest."

Seotud lood:

Vitsur lisas, et ei välistaks edaspidi üleüldist autoaktsiisi, "aga küsimus on autodest laiem ja põhimõttelisemat laadi: nimelt kuidas me üleüldse maksustaksime luksust? See on samasugune maailmavaateline küsimus, kui et kas me tahame progresseeruvat tulumaksu."

Keskkonnaekspert Mari Jüssi on juba aastaid rääkinud, et Eestis peaks kehtestama siseriiklikult auto energiaklassi märgised – nagu see on näiteks kodumasinatel ja mitmes riigis ka sõiduautodel. Energiaklassi äramärkimine peaks olema omakorda kohustuslik nii uute kui ka kasutatud autode müügikuulutustes või reklaamides.

"Automaksu eesmärk võiks seejuures olla maksustada keskmisest kulukamad autod, näiteks alates C-energiaklassist," lausus Jüssi. "Automaksu eesmärk ei oleks niivõrd maksukorjamine, kui just inimeste suunamine ökonoomsusele." Ka näiteks riiklikes autohangetes võiks Jüssi sõnul ühe nõudena energiaklassi ära märkida.

"Eesti on uute autode CO2 heite hulga poolest Euroopas esikohal,mis ühtlasi näitab, et meil ostetakse keskmiselt kõige kütusekulukamaid autosid," nentis Jüssi. "Näiteks 2012. aastal oli CO2 heite hulk Eestis uutel autodel keskmiselt 150 g/km kohta, Euroopas keskmiselt aga 132 g/km kohta. Samas on Euroopa Komisjon ette kirjutanud, et aastaks 2020 ei tohiks heitkoguste keskmine tase olla suurem kui 95 g CO2/km kohta."

Jüssi lisas, et kahjuks pole viimased aastadki Eestis murrangut toonud. "Me asume praegu uute autode CO2 heite ja seega ka kütusekulukuse poolest EL-i esireas just põhjusel, et meil ostetakse Euroopa keskmisest raskemaid ja võimsamaid sõidukeid. Põhimõte autode maksustamisel võiks aga olla, et maksustatakse ebaökonoomsust."

Erinevalt teistest arenenud riikidest Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis pole Eestis klassikalist ühekordset registreerimis- ja perioodilist aastamaksu, mille määrad võtaks arvesse sõiduki kütuseefektiivsust või CO2 emissiooni taset. Meie maksusüsteem kohtleb piltlikult jalgratast ja võimsa mootoriga džiipi võrdselt, mis on üpris erakordne.

Loe pikemalt ajalehest Pealinn.