Heido Vitsur: Eesti majanduse ainuke lootus on eksport
Kui majanduslanguse faktis endas midagi üllatavat ei olnud, siis - 1,9% oli kindlasti üllatavalt suur number, kommenteeris LHV majandusanalüütik Heido Vitsur SKP langust esimeses kvartalis. lisades et ka järgmised kuud ei too olukorrale leevendust. Lisaks ei ole teada, milliseks kujuneb Ukraina kriisi mõju nii Eestile kui ka kogu Euroopale.
„Et meil alates eelmise aasta teisest poolest asjad järjest nigelamaks läksid ja ka selle aasta esimeses kvartalis keegi „hurraa!“ ei hüüdnud, on kõigile teada uudis. Et see kõik kokku andis aga 2-protsendilise languse võrreldes eelmise aastaga, seda ei osanud küll arvata,“ nentis Vitsur.
Nii suure languse põhjustest rääkides rõhutas Vitsur, et sellest numbrist rääkides tuleb teha üks mõtteline korrektiiv ja üks näitaja välja võtta – soe talv ja energeetika sektor. Soe talv mõjus kodustele majapidamistele ja ettevõtetele tegelikult ju hästi – kulud olid väiksemad, kuid SKP-d tervikuna see muidugi vähendas.
Nõrgad sektorid, mis majanduslanguse peamiseks põhjuseks, on praegu näiteks ehitus. „Ehitatakse ja investeeritakse vähe ning hinnad kinnisvarasektoris tõusevad. Samuti on nõrgad transport ja logistika ning välisnõudlus üldiselt, kuigi mõnel sektoril, nagu näiteks puidutööstus, läheb päris hästi, kuid teised sektorid on stabiilsed või languses,“ selgitas Vitsur.
Majandusanalüütik nentis, et ka järgmises kvartalis pole positiivseid uudiseid oodata. „Pool kvartalit on läbi ja siiani pole midagi rõõmustavat juhtunud. Ilmselt ei tule taas languse numbriks 1,9, aga kindlasti jääb ka teine kvartal nõrgaks. Ei ole välistatud, et Eesti läheb tehnilisse retsessiooni nende kahe kvartaliga,“ märkis Vitsur.
Tema sõnul on olemas väike lootus, et aasta lõpuks on pilt parem, sest Euroopa Liidule ja eurotsoonile ennustatakse majanduskasvu kiirenemist, mis võib hakata ka Eestile mõju avaldama. „Välisnõudluse kasv ongi meie ainus lootus, kuivõrd sisemaiseid majandust turgutavaid tegureid näha ei ole – eurorahasid sel aastal peale tulemas pole ja sisenõudlus püsib stabiilsena. Ainuke lootus on väljapoole suunatud tegevus ehk eksport,“ rõhutas ta.
Samas hoiatas Vitsur, et olukord tervikuna on momendil keeruline - need signaalid, mis Euroopast tulevad, on küll siin-seal lootustavaldavad, kuid on ka negatiivseid märke. „Trend on heitlik, kuid eeldatakse, et siiski positiivse suunaga.“
Kindlasti ei saa esimese kvartali tulemusest rääkides mööda vaadata ka Vene-Ukraina kriisi mõjudest. „Venemaa on meil üks tähtsamaid eksporditurge, ka Ukrainas olid nii mitmedki meie ettevõtted aktiivselt sees. Kõige hullem on see, et me ei tea, mis seal edasi toimub – mõju võib muutuda tunduvalt negatiivsemaks nii meile kui tervele Euroopale,“ märkis Vitsur.
Üsna kindel on tema sõnul see, et näiteks transiidisektoris Eesti midagi peale miinusmärkide ei näe. „Ma ei tea mingit põhjust, miks Venemaa peaks hoidma transiiti läbi Eesti sadamate, seda enam, et Ust-Luga on võimsust kogumas. Eesti on selles kriisis selgelt Ukraina poolel, mis Vene võimusid ärritab ja kahtlemata kasutab Venemaa kõiki võimalikke hoobasid, et sellele omalt poolt sanktsioonidega vastata,“ ütles Vitsur.
„Olukord on keeruline ja kindlasti ei leevene ka järgmiste kuude jooksul, vaid võib muutuda komplitseeritumaks,“ lisas ta.
