Heido Vitsur: see, et me pole jõudnud tagasi kriisieelsele tasemele ei tohiks kedagi üllatada
Arengufondi ekspert Heido Vitsur kommenteeris Delfi Majandusele nobelist Paul Krugmani blogipostitust öeldes, et Krugman kasutab ju eurostati andmeid ja need on parimad andmed, mida me enda võrdlemiseks teiste riikidega kasutada saame ning see, et me pole reaaltingimustes veel kriisieelsele tasemele tagasi jõudnud ei tohiks ju kellelegi üllatuseks olla.
"Olime ju Läti kõrval suurimad kukkujad maailmas ja kaotasime ümmarguselt viiendiku kriisieelsest SKTst. Kahe taastumisaastaga oleme sellest tagasi võitnud natuke üle poole, nii et kõik on korrektne," lisas Vitsur.
Küsimusele, et kas jutt Eesti kiirest edust ja majanduskasvust ongi vaid jutt ning meid kasutatakse ära kokkuhoiupropaganda lemmiklapsena, vastas Vitsur, et majandusteadlaste ega ka majandusjuhtide seas ei ole selgust selles kas ja millal kokkuhoid on õigustatud või mitte.
"Riigid ja eraõiguslikud organisatsioonid on siin väga erinevas olukorras. Selge on ainult see, et igavesti üle jõu elada pole võimalik, kuid sama selge on ka see, et väga tihti tuleb otstarbekas laenamine arengule kasuks. Veel raskem on ette näha ja mõõta kokkuhoiu tulevikukulusid. Ilmselt on Eesti oma kokkuhoiuga midagi võitnud ja midagi kaotanud. Võitnud oleme sellise eeskujuliku riigi maine, kellel on vähe võlga, kes suudab ka suure majanduslanguse korral eelarve tasakaalustamiseks vajalikke kärpeid teha. Miinuspoolel on kasvavad probleemid nii nimetatud pehmetes valdkondades, nagu sündivuse ja üldise kindlustunde vähenemine, arstiabi kättesaadavuse halvenemine, vaesusriski suurenemine, emigratsioon ja pealesunnitud võõrsil töötamine ja nii edasi," lisas ekspert.
"Kõik need asjaolud on hakanud juba praegu, aga tulevikus veel enam meie jõukuse taset ja selle kasvuvõimalusi negatiivselt mõjutama. On selge ka see, et Euroopas on vähe riike, kus sellistest probleemidest nii kergelt üle saab libiseda kui meil. Kuivõrd Euroopa hetke mureprobleemiks nr.1 on võlaprobleem, on selge et Euroopale on sellise musterriigi olemasolu täielik kingitus. Kõrge eravõlataseme ja avatud majandusega Eesti majanduskasv jääb veel tükiks ajaks sõltuma välisnõudlusest. Kuivõrd Euroopa üritab kriisist kokkuhoiu abil välja tulla, pole meil erilist välisnõudluse kasvu oma piirkonnast lähiajal küll oodata," mainis Vitsur.
Ekspert lisas, et paraku kannatavad Euroopa nõudluse nõrkuse all ka meist kauged turud, praktiliselt kogu maailm, siis pole meil enne majanduskasvu kiirenemist küll oodata, kuni Euroopa oma nõudlust jälle kasvama ei pane.
"Kas selleks läheb vaja 6 või 18 kuud sõltub juba poliitilistest lepetest - näiteks Euroopa võlakirjade turule tulekust või Euroopa kommertspanganduse tugevdamisest. Kõige lihtsamaks vahendiks, mis väikese majandusega Eestil oma majanduskasvu kiirendamiseks teha võimalik on investeerida raha sellistesse valdkondadesse mis tooks kaasa maksimaalse töökohtade tekke, eeskätt meile tõeliselt vajaliku infrastruktuuri rajamisse või kordategemisse," kinnitas Vitsur.
Märkusena lisas ekspert veel niipalju, et kuigi meie palgad on paljudes majandussektorites üliväikesed, on nad siiski kasvanud tunduvalt kiremini kui Euroopas keskmiselt ja ületavad sageli neid palkasid, mida analoogilise töö eest maailmas tavaliselt makstakse.
