Soome paberitehased seisavad juba ligi kuu ja lõppu ei paista. Mõnepäevane streik läks sujuvalt üle lokaudiks. Ametiühingutele ei meeldi tööandja pakutud uued tingimused, mis kohustaksid töötama ka jõulude ja jaanipäeva ajal ning vähendaksid selle eest saadavaid lisatasusid. Vahel harva lubatakse mõnel väiksemal tehasel töötada, et kondiitritööstusele või maasikakasvatajatele pappkaste toota. Paberitööstus on üks Soome majanduse alustalasid ja kui streik venib, vähendab see protsendi võrra aastaks prognoositud majanduskasvu.
Nõudmised ei meeldi
Soome paberitööliste aastapalk on 40 000 eurot (626 000 krooni), samas kui riigi keskmine on 28 800 eurot (450 720 krooni). Ametiühing maksab streikijatele 16 eurot (250 krooni) päevaraha. Kuuga 480 eurot (7512 krooni). Omanikele ei meeldi ametiühingu nõudmised. Räägitakse sellest, et konkurentsivõime säilitamiseks tuleb kulusid vähendada ja paindlikum olla. Muidu ähvardatakse paberitehased Venemaale kolida. Valitsus on osapooli leppimisele kutsunud. Soomes on poodides vähenenud tualett- ja majapidamispaberi valik. Streigi tõttu trükitakse Eestis osa ajalehti Soome paberi asemel Vene paberile, mille kvaliteet on kehvem ja trükimasinad jupsivad.
Paberitööstuse streik lõpeb siis, kui Soomes lõpeb tualettpaber. Kui nõukogude ajal defitsiitset rullikeeratud liivapaberit tarbinud eestlane läheks sellises olukorras sujuvalt üle ajalehepaberile, siis kolmekihilist kasutanud soomlane seda ei suuda. Paberit vajavad nii tööline, direktor kui ka minister. Seni on hea äri Eesti paberivabrikul. Kui Soome paberitegijad teaks, kui palju Eesti kolleegidele makstakse, siis teeks nad humanitaarabikorjanduse. Aga tubli eestlane ei streigi, vaid teeb viis korda väiksema palga eest hõimurahvale paberit ja kuulab omanike juttu madalast tootlikkusest. Soome korporatsioonile UPM Kymmene kuuluv Kanada paberitehas streigib juba pool aastat.
Veel üks streik
Teist nädalat streigivad ka dokumente, inimesi ja autosid kontrollivad piirivalvurid Soome idapiiri piiripunktides, sest juhtkonna pakutud uued palgatingimused vähendaks nende sissetulekuid. Juhtkond väidab, et nad on kõigest valesti aru saanud. Streikijaid asendavad juhtkonna liikmed, kellele enne seda tehti passikontrolli kiirkursus. Sisuliselt Soomest Venemaale lahkuvat liiklust ja inimesi ei kontrollita. Silm hoitakse peal ainult riiki tulijatel, sest tööjõudu on pool tavalisest. Ummikuid pole, kuid aeg-ajalt tekivad järjekorrad. Ülemused teevad ületunde ja nende suvepuhkused on edasi lükatud.
Piirivalvejuhid kinnitavad, et kõik sujub normaalselt. 21. juunil algab streigi uus etapp. Esialgu hakkavad neljaks nädalaks
streikima idapiiri puutumatuse valvajad. Juuli teises pooles liituvad nendega ka Helsingi sadama ja Vantaa lennujaama piirivalvurid. Juhtkond kinnitab, et ka see ei tekita probleeme, sest neid saab teiste piirivalvuritega asendada. Ida-Soome elanikud ei ole nii optimistlikud. Varem öösel väljas hoitud paadimootorid ja ATV-d pannakse ööseks luku taha, sest sellised asjad on varem ida poole ära kadunud. Piiri lähedal kõrvalises kohas suvitav soomlane pakkis autosse ka oma püstoli ja padrunid. Kaua streik kestab või mis on selle järelkajad Soomes, ei tea keegi. Siiani on juhtkond säilitanud stoilise rahu.
Rabame topelt rohkem
Juulist tõstetakse Soome parlamendisaadikute palkasid 5% võrra. Seni saab Eduskunta liige 4970 eurot (77 780 krooni) kuus, mis on peaaegu täpselt kaks keskmist palka. Eesti riigikogulane teenib samal ajal neli keskmist palka, alates 1. märtsist 30 816 krooni (1969 eurot). Meele teeb rõõmsaks, et muidu nii madala tootlikkusega eestlaste hulgas on osavaid inimesi, kes isegi töömesilastest põhjanaabritest topelt rohkem rabada suudavad!
