Heino Harak: biodiislikütus paisataks Eesti tanklatesse 2006. aasta lõpus

 (29)

Biodiislikütuse tehast kavandava firma Biodiesel suuromanik Heino Harak näeb, et riigi otsustamatus kujutab projektile ohtu.

•• Biodiislikütuse tehase rajamisest on räägitud juba üle aasta. Kaugel on äriplaan?

Tahtsime äriplaani kinnitada jaanuaris, kuid ei ole seda veel teinud ja tundub, et läheb veel nädal-paar.

•• Siiani on räägitud tehase rajamisest Painkülla õlitootja Weroli krundile

Kaalumisel on neli kohta: Tallinnas Paljassaare sadam, Sillamäe sadam ja Paldiski sadam. Painkülast pole me samuti ametlikult loobunud, kuigi Werol on ehitatud logistiliselt täiesti valesse kohta – puudub raudteeühendus sadamaga.

•• Varem plaanisite toota 60 000 tonni biodiislikütust aastas, nüüd tehas suureneb veelgi.

Nii see on. Kapitalimahutused kasvavad vähem, aga toodang suureneb 100 000 tonnini aastas.

•• Kuidas kaupa müüma hakatakse?

Meil on eelleping sõlmitud Saksa partneriga, kes ostavad poole toodangust ära. Eesti turg ei vaja kindlasti üle kolmandiku meie toodangust. Puhta biodiislikütuse müük ei tasuks meil ilmselt ära, sest tanklaid tuleb selleks ümber teha, eraldi mahutid paigaldada.

•• Kui suur on biodiislikütuse ja tavalise diislikütuse hinnavahe?

Saksamaal müüakse tanklates nii puhast biodiislikütust kui ka tavalist diislikütust. Ühe liiter on teisest ligi kolm krooni odavam. Biodiislikütus on soodsam ning tal on tunduvalt paremad määrimisomadused.

•• Kas Eestis hakatakse seda ka samamoodi müüma?

Meil on tanklates väiksem käive, kuid enamalt jaolt kasutavad biodiislikütust suured autod. Meil hakkab asi ilmselt välja nägema nii, et aktsiisilaos segatakse viis protsenti biodiislikütust tavadiislikütusega ning tanklatesse jõuab see müügile ligikaudu 15 senti odavamalt kui tavaline diislikütus. Niimoodi segatakse seda ka näiteks Prantsusmaal ja Inglismaal. Samas ei ole välistatud, et meie Saksa partner, kelle tanklakett ulatub Poola välja, laiendab oma ketti Baltikumi.

•• Kust võtate tooraine – rapsiõli?

Meil on Weroliga leping, et nemad varustavad meid saja protsendi ulatuses toorainega. Kuid seda lepingut me liiga tõsiselt ei võta. Kui riik Weroli müüb, siis pole selge, mida soovib uus omanik. Kui meie tehas peaks ühe päeva seisma, tähendab see miljon krooni kahju. Seega plaanime puuduoleva rapsiõli osta kas Venemaalt või Ukrainast, ja kui sealt ei saa, siis Rotterdami sadamast, kus seda jagub.

•• Võib-olla peaksite ise huvituma Weroli ostmisest?

Ei huvitu. Werol on halvas kohas. Kui biodiislikütuse tehas on plaanipäraselt käivitatud, tahame 2008. aastast hakata hoopis ise õli pressima.

•• Kui palju tehas maksma läheb ning milliseid vahendeid kaasate?

300 miljonit krooni. Projekt teenib esimesed kolm aastat kahjumit, kuid siis muutub kasumlikuks.

•• Werol Tehased, kellele kuulub 20 protsenti Biodieselist, otsustas, et ei investeeri rohkem biodiislikütuse tootmisse ja paneb oma osaluse firmas müüki. Kas Weroli tagasitõmbumine oli üllatav?

Ei olnud. Kui Biodieselit moodustama hakkasime, ei kujutanud me ette, et saame firma luua ilma Werolita. Nüüd pole aga Weroli osalus meile tähtis.

Olen teinud Werolile aktsiate ostu ettepaneku. Võimalusel ostan ka teistelt aktsionäridelt Biodieseli aktsiad kokku ja ei kaasa viimase võimaluseni teisi investoreid projekti.

•• Palju on räägitud biokütuste aktsiisivabastusest. Kuid seni pole see reaalsuseks Eestis saanud.

Otsus on tehtud, kuid see pole jõustunud. Ministeeriumid (rahandusministeerium ja keskkonnaministeerium – toim.) kemplevad, kes on vastutav Euroopa Komisjonilt vajaliku loa saamise eest. Hetkel on meil veel aega, kuid kuue kuu pärast on asi juba kriitiline. Oleme arvestanud, et 2006. aasta lõpus hakkab tehas tööle, kuid kui aktsiisivabastuseta maksaks biodiisli liiter 14 krooni, tuleks vabastusega meie omahind 8-9 krooni ringis.

Riik on võtnud endale kohustuse, et 2010. aastaks peab transpordivahendites kasutama vähemalt viie protsendi ulatuses biokütust. Samas kui poleks Werolit, ei teaks suurem osa ametnikest meist vist mitte midagi.

•• Mis saab siis, kui aktsiisivabastust ei tulegi?

Siis ei tule me ots otsaga kokku.

Biodiislikütusest on puudu kogu Euroopas

•• Euroopa Liidu riigid on seadnud ambitsioonikad eesmärgid biokütuste osatähtsuse kasvu osas. Kuid täna pole mitmes riigis isegi ligilähedale jõutud 2006. aasta eesmärgile (2% transpordivahendite kütustest biokütused), rääkimata 2010. aasta eesmärgist (üle 5%).

•• Biokütuste aktsiisivabastus on jõustunud Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Prantsusmaal, Rootsis, Portugalis, Austrias, Tšehhis, Hispaanias ja Suurbritannias ehk peaasjalikult maades, kus biokütust toodetakse.

•• Aktsiisivabastust ei ole rakendunud Iirimaal, Maltas, Belgias, Ungaris, Slovakkias, Sloveenias, Küprosel, Kreekas, Soomes, Taanis ning Balti riikides.

•• Eestis on seni väiksemas mahus tegeldud nn eksperimentaaltootmisega. Kuid näiteks Atko Grupp toodab ligi 1500 tonni biokütust oma bussipargi tarbeks.

•• Soomlaste Fortum plaanib Porvoosse ehitada 100 miljonit eurot (15,6 miljonit krooni) maksva biodiislikütuse tehase (võimsus 170 000 tonni aastas).

Ekspressi konverents 2020