Helenius: Taskila põhimõtted olid loogilised, kuid numbrid äriplaanis liialt optimistlikud
Euroopa Komisjoni eilset otsust, et Estonian Airile antud riigiabi oli ebaseaduslik Helenius väga kommenteerida ei soovinud, kuna ta ei teadnud otsuse täpseid detaile. Samas avaldas ta siiski imestust, et miks lätlaste Airbalticule antud riigiabi peeti Euroopas seaduslikuks, kuid Estonian Airile antud riigiabi mitte.
“Kuid ilma detailideta on siiski raske kommenteerida, et mida Läti tegi õigesti ja Eesti valesti. Mina ei ole sellest seni aru saanud. Igaljuhul väga kahju, et nii läks,” nentis Helenius.
Heleniuse sõnul on Eestile lennuühendused Tallinnast väga vajalikud, sest muidu tabab Eestit provintsistumine. “See summa, mida Eesti kaotab, kui kaovad lennuühendused, on oluliselt suurem kui see riigiabi, mis tagasi tuleb maksta,” leiab Helenius. “Ilma korralike lennuühendusteta ei tule siia rahvusvahelised investorid ja ka kohalikel ärimeestel on raske rahvusvahelist äri ajada.”
Heleniuse sõnul loodab ta väga, et uus lennundusettevõte Nordic Aviation Group suudab Eestist vähemalt minimaalsed lennuühendused tagada. “Airbalticul läheb hästi ja Riiast on head lennuühendused, investorid eelistavad Riiat ning Tallinn, aga ka Vilnius, marginaliseeruvad,” leidis Helenius.
Helenius toob välja, et kui 15 aastat tagasi olid nii Estonian Air kui ka Airbaltic mõlemad väiksed kohalikud firmad, siis nüüd võib pidada Airbalticut regionaalseks tegijaks. “Väiksel riigil on väga raske ise lennuühendusi üleval pidada. Lätlastel on see õnnestunud, eestlastel ja leedukatel paraku mitte. Keegi paraku täpselt ei tea, mida selleks tegema peab,” lisas Helenius."Kuna Airbalticul on praegu kohalikul lennuturul väga tugev positisioon, siis Tallinnal ja Vilniusel on Riia kõrval tegelikult väga raske niiöelda oma kohta leida."
Taskila oleks võinud õnnestuda, kui talle oleks rohkem aega antud
Vastuseks kommentaaridele, et just Heleniuse poolt niiöelda maale toodud Tero Taskila strateegia oli see, mis Estonian Airile saatuslikuks sai, meenutas Helenius, et see oli toona valitsuse selge otsus, et Eesti vajab rohkem lennuühendusi Euroopa linnadesse ning Taskilal kogenud juhina lennundussektorist oli idee, kuidas seda saavutada.
Helenius kinnitab, et Taskilal oli visioon, kuidas valitsuse toonased küllaltki agressiivsed eesmärgid täita ning seega sai ta toonane strateegia ka heakskiidu nii valitsuselt kui ka Estonian Air nõukogult. Helenius möönab siiski, et kuigi ta peab Taskila toonast plaani loogiliseks, siis numbrid toonases äriplaanis olid siiski liialt optimistlikud. “Eesmärk oli leida juurde lennuühendusi ilma, et firma läheks liialt kahjumlikuks. Neid kahte eesmärki korraga on väga raske täita,” selgitas Helenius.
“Samas keegi ei tea, et kui oleks Taskila strateegiale rohkem aega antud, siis võibolla oleks ta ka õnnestunud,” märkis Helenius.
Helenius leiab, et kui palju on Taskila kallal noritud, et ta tahtis hakata Eestist lendama väikestesse Soome linnadesse, siis see tegelikult ei olnud ta plaani sisu. “Eesmärk oli see, et Soome väikelinnadest lendaksid inimesed Tallinnasse ja siit edasi Euroopasse. Eestist lendas Euroopasse liiga vähe inimesi, aga koos Soomest tulnud reisijatega oleks võinud lennukid täis saada,” selgitas Helenius.
“Taskila ei olnud rumal ja ta eesmärk ei olnud lennata Tallinnast Soome linnadesse. Eesmärk oli see, et kui liita Eesti ja Soome reisjad oleks Tallinnast piisavalt palju inimesi Euroopasse edasi sõitmas. Kuskilt pidi ju Tallinnasse reisijaid leidma,” lisas ta.
Heleniuse hinnangul olid nii Taskila plaan kui ka selle täitmise põhimõtted mõistlikud ning et numbrid äriplaanis olid need, mis olid liialt optimistlikud ja said saatuslikuks. “Taskila oli kogenud juht ning toonased otsustajad ka lootsid, et tema äriplaan on reaalne,” nentis Helenius ja lisas, et kui tulla välja täiesti uue strateegiaga on alati oht, et tulemused ei ole nii head, kui algselt loodeti.
“Tagantjärele on ikka lihtne tark olla ja kritiseerida. Kindlasti oleksid paljud praegused Taskila plaani kriitikud sellega tollal nõustunud,” ei olnud toona Heleniuse sõnul ka kellelgi teisel paremaid ideid. “Me tegime kõike oma kõige parema äranägemise järgi."
Palju on räägitud ka Taskila ebaproportsionaalselt suurest palganumbrist - 33 000 eurot. Helenius põhjendab seda Eesti seadustega, mis ei luba Eesti riigifirmades suuri boonuseid maksma. “Taskila oleks olnud nõus tulema ka palju väiksema palga eest ning saama boonust vastavalt tulemustele, kuid paraku ei luba Eesti seadused suuri boonuseid riigifirmades maksta ning seega tuli talle maksta suurt palka. See oli palk, mida ta oli saanud ka varem,” põhjendab Helenius.
Aastatel 2011-2012 juhtis Estonian Airi soomlane Tero Taskila, kelle agressiivset strateegiat ja ülikõrget palka on palju kritiseeritud. Ettevõtja Joakim Helenius oli toona Estonian Airi nõukogu esimees ja teda peetakse niöelda Taskila maaletoojaks.
