Rahandusminister esitas kabinetinõupidamisele memorandumi "Rendimaksete proportsionaalne toetus kaubandusettevõtetele", kus kirjutab, et kehtivate liikumispiirangute tõttu on suurem osa müügipindadest kaubanduskeskustes suletud ning käibed on erinevates segmentides kukkunud kuni 90 protsenti.

"Kuna suurel osal kaubandusettevõtetest asub rendipinnal, tuleb kadunud käibele vaatamata siiski jätkata rendimaksete tasumist. See on ettevõtete jaoks suur rahaline kulu, millest vabanemine ei ole sageli kiirkorras võimalik. Seepärast oleks üks mõjus meede kriisi leevendamiseks rendimaksete osaline kompenseerimine riigi poolt."

Memorandumis on toodud arvutuskäik, millega jõutakse järeldusele, et eeldatav maksimaalne kulu kaupluste renditoetuse meetmele on kolm miljonit eurot kuus.

Nimelt on kogu üürisumma Eesti kaubanduskeskustes (suuremad kui 5000 m2) 14,6 miljonit eurot kuus. Kuivõrd rendimaksete toetus ei rakendu toidupoodidele, mis moodustavad kaubanduskeskuste kogupinnast ca 22 protsenti, on abikõlbulik rendisumma ca 12 miljonit eurot. Sellest maksimaalne toetuse piir 25 protsenti on kolm miljonit eurot.

Helme memorandumis on ka kirjas, et toetuse andmise eelduseks on kolme kriteeriumi täitmine: (1) kaubandusettevõtja käibe langus vähemalt 30 protsenti või kaupluse sulgemine valitsuse korraldusega; (2) rendi vähendamine rendileandja poolt (toetuse suuruse arvutamise alus); (3) toetuse summast üle jääva summa tasumine kaubandusettevõtte poolt.

Kui valitsus toetab Helme memorandumit, volitatakse rahandusministrit leppima rakendusüksusega kokku toetuse menetlemise ja maksmise täpsem kord.