Ta tõi välja, et tänavu laekus alkoholiaktsiisi nii eelarveprognoosist kui majanduse kevadprognoosist kehvemalt jaanuaris, märtsis, mais ja juunis. Juunis oli alalaekumine kaheksa miljonit, kuid see oli Helme sõnul seotud ootusega, et aktsiis langeb ning kaupmehed ei varunud vana aktsiisimääraga kaupa, vaid üritasid olemasolevat maha müüa. „Juulis seevastu näeme me selget ülelaekumist nii eelarveootuse kui kevadprognoosiga võrreldes," kirjutas ta.

Helme kordas, et aktsiisilangetuse peamine eesmärk oli saada ostud Eestisse tagasi, et maksud laekuks eelarvesse. „Seega, veelkord tuleb üle rõhutada: see, et meil ostetakse rohkem alkoholi, ei tähenda, et meil juuakse rohkem alkoholi. Kes saab aru, see saab, kes ei saa aru, see lihtsalt taha saada," lisas minister.

„Mõistagi on paljud numbrid esialgsed. Üldiselt saame me augusti alguses juuni numbrid, kuid alkoholi ja kütuse kohta saame eelmise kuu esialgsed ehk mittetäielikud andmed juba järgmise kuu alguses. Seega on meil alkoholi aktsiisi numbreid juuli kohta juba võimalik näha. Puudu on veel Tallinna sadamates olevate suurte kaupluste numbrid, mis teevad pilti igal juhul veel paremaks."

Helme sõnul on vähenenud ka piiriületused Lätiga. „Numbrid pole küll väga suured, kuid tasub märkida, et piiriületuses loetakse autode liikumist, mitte seda, palju nad on Lätist kaupa kaasa ostnud. Nii, nagu soomlaste hulk on kasvanud ainult mõne protsendi võrra aga nende kaasa ostetav kaup kasvanud kaks korda, on ilmne, et Lätti sõitjate kaasaostud on vähenenud rohkem, kui sõidud ise," kirjeldas ta.