Alates jaanuari lõpust saab nimetamiskomitee uued liikmed ja riigifirmade nõukogusid hakkavad mehitama tööandjate keskliidu ettepanekul Toomas Tamsar, rahandusministri ettepanekul Argo Luude (EKRE), majandus- ja taristuministri ettepanekul Kaido Padar ja justiitsministri ettepanekul Reet Roos (Isamaa). Parteilaste komiteesse nimetamise teeb eriti irooniliseks asjaolu, et komitee loodi 2017. aastal põhimõttega riigifirmade nõukogud poliitikutest puhastada.

Kui justiitsminister Raivo Aeg põhjendas Isamaa erakonna liikme ja selle suurrahastaja Reet Roosi nimetamist sellega, et ta "lihtsalt otsustas nii ja kõik", siis rahandusminister pole siiani soovinud oma otsust meediale põhjendada. Küll aga võeti see jutuks Helmede raadiosaates "Räägime asjast." Seal tunnistab Helme otse, et pani erakonnakaaslase Argo Luude komiteesse, et valitsusel oleks võimalus riigifirmade juhtimises kaasa rääkida ja neid mõjutada. Seda, et prügifirma Keskkonnateenuste juht Luude on 2012. aastal kartellikuriteos süüdi mõistetud ja toona ka rahatrahviga karistatud, saates teemaks ei võetud.

Ärilehele pole Helme alates eelmisel nädalal otsuse tegemisest saadik soovinud selgitada, kuidas läheb kokku komitee nõue, et selle liikmetel peab olema laitmatu taust ja maine ning kriminaalkorras majanduskuriteo eest karistatud Luude sinna määramine.

Helme: ministreid ei kuulatud

"Mis juhtus nimetamiskomitee süsteemi rakendamisel, oli see side valitsuse ja ettevõtete juhtide vahel muutus oluliselt hõredamaks. Kui riigifirma juhatuse juurde läks minister oma plaanide ja soovidega, siis võis vabalt juhtuda, kus ettevõtte juhtkond ütles, et meid absoluutselt ei huvita, mida teie arvate, meil on nõukogu ja see on nimetamiskomitee poolt nimetatud. Rääkige nendega, kui muuta midagi tahate," kirjeldas Martin Helme alustuseks.

"Aga nüüd - kuna komitee ametiaeg on kolm aastat - nimetasime sinna uued inimesed ja osad neist on valitsuserakondade liikmed. Üks selline liige on Argo Luude. Läks lahti õudne seakisa, et me politiseerime riigiasutusi," rääkis Helme.

Seejärel, selle asemel, et oma valikut siis raadiosaates põhjendada, andis Helme hoopis sõna Argo Luudele endale.

Luude rääkiski omalt poolt, et tema ei saa küll aru, et see oleks maailma lõpp, kui nimetamiskomitee liikmed kuuluvad erakonda või erakonnas arutatakse, millises suunas peaks teatud riigiettevõte arenema. "Toon näite - valitsus on võtnud suuna, et tahame majandust elavdada elektrihinna langetamisega. On olnud valimised ja koalitsioonilepingus on kirjas, et tahame seda teha. Ja nüüd on meil täielikult sõltumatu ametkond ja täielikult sõltumatu nimetamiskomitee, kes määrab riigifirmade nõukogudesse samuti sõltumatud, eraettevõtete taustaga inimesed.

Nemad jälgivad ju ainult seda, milline on käive ja kasum. Mida suurem käive ja kasum, seda paremini on ettevõte juhitud, eksole. Ja siis ei hakka nt Eleringis keegi arutama, et tasude langetamine oleks majandusele üldiselt hea. Seetõttu ma leian, et poliitikutel peab olema võimalus mõjutada, mis toimub riigiettevõtetes. Vastasel juhul võiksime me need kõik ju maha müüa," arutles Luude.

Riigiettevõtet on mõtet pidada kui valitsus saab sekkuda?

Rahandusminister lisas veel omalt poolt, et ettevõtlusega ei peagi riik tegelema kui ta pole just strateegilises valdkonnas või see pole loomulik monopol. "Ettevõtet ongi riigil mõtet pidada, kui sul on selle juhtimise suunamise võimalus. Filosoofiliselt pole ma sellega nõus, et valitsusel ei tohiks olla mingit sõnaõigust talle kuuluvates ettevõtetes. See on põhimõtteliselt vale lähenemine," rääkis Helme. Luude kiitis takka, et on sellega absoluutselt nõus.

Lisaks leidis Helme, et palju parem on kui inimene on oma poliitilise eelistuse selgelt välja öelnud, mitte ei olda "parteitud bolševikud" ehk kirglikult üht konkreetset maailmavaadet toetavad isikud, kes teesklevad, et on erapooletud. "Me kõik soovime lõpuks, et riigifirmad oleksid hästi juhitud ja Argo taust ettevõtjana aitab sellele kindlasti kaasa."
Luude mängis teise ettevõttega kokku
Tartu tänavapuhastuse hankel kooskõlastatult pakkumusi esitanud Tänavapuhastuse AS, AS Veolia Keskkonnateenused ja viimase juht Argo Luude mõisteti Harju maakohtu otsusega süüdi ning neile määrati rahalised karistused, kirjutas Äripäev 2012. aastal.


Kokkuleppemenetluses tehtud otsuse järgi on Tänavapuhastuse karistuse suuruseks 70 000 eurot, Veolia Keskkonnateenused peab maksma 100 000 eurot ning Luude 17 400 eurot.


Süüdistuse järgi vahetas Tänavapuhastuse juhatuse liige Vello Kink 2008. aasta septembris „Tartu tänavate aastaringne hooldus 2009-2011“ hankel Argo Luudega konkurentsi kahjustavat teavet, jagas kaubaturgu ning sõlmis suulise kokkuleppe ettevõtete esitatavate pakkumuste summade kohta. Kingi ja Luude vahel kokkulepitu kohaselt ei konkureerinud Tänavapuhastuse AS idapiirkonna hooldustööde võitmisele ning Veolia Keskkonnateenused ei konkureerinud läänepiirkonna võitmisele.


Kokkuleppe järgi oli Tänavapuhastuse poolt idapiirkonda esitatava pakkumuse piirhinnaks 60 miljonit krooni, parimaks tunnistati 49,5 miljoni kroonise pakkumuse teinud Veolia Keskkonnateenused.Veolia ei konkureerinud omakorda Tänavapuhastusega läänepiirkonnas. Vastavalt kokkuleppele esitas ettevõte pakkumuse summas 53 miljonit krooni. Parimaks tunnistati Tänavapuhastuse pakkumus 46 miljonit krooni.