"Ma olen käivitanud riskistsenaariumite analüüsi. Me paneme ka kokku rahandusministeeriumi, Eesti Panga, majandusministeeriumi ja peaministri büroo majandusspetsialistidest koosneva meeskonna, kes analüüsivad võimalikke riskistsenaariumeid, töötab välja mingisuguse hulga leevendavaid ettepanekuid leevendavateks meetmeteks ja töötab välja ka päästikukohad, ehk mis hetkest alates me leiame, et neid on vaja rakendada," rääkis Helme neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Helme rääkis, et kolmapäeval toimus Euroopa rahandusministrite telefonikonverents, kus osales ka Euroopa keskpanga president ja kus tehti ülevaade sellest, mis seis euroalal on ja milliseid riske nähakse.

"Kolleegid andsid ka ülevaate, mis on need plaanid, mis neil on ja kuidas nad kavatsevad sellele olukorrale reageerida," lausus Helme.

"Majanduslikus mõttes murenoot on väga suur. Küsimus on eelkõige selles, kui kaua see olukord püsib. Mis perioodis me näeme haiguse leviku kasvu ja millal ta hakkab taanduma? Üldiselt suhtumine on selline, et me räägime ikkagi kuudest, kus olukord jätkuvalt tõenäoliselt halveneb, enne kui ta hakkab paranema. Mis on selle mõju majandusele laiemalt ja kui kiiresti majandus sellest taastub," sõnas rahandusminister.

Helme sõnul võib taastumine toimuda ka käesoleva aasta sees, näiteks teise kvartali lõpus või kolmandas kvartalis.

Samas võivad Helme hinnangul käivituda mingid seni ettenägematud protsessid börsidel või rahaturgudel.

"Kui me läheme mingist murdepunktist üle, siis ma pigem arvan, et me oleme sunnitud tegelema mingisuguse lisaeelarvega, kui me riigi eelarvestrateegia protsessis midagi väga põhjalikult muudame," rääkis Helme.