Rahandusminister Martin Helme sõnul on tänase päeva seisuga konkreetse taotluse riigilt laenu küsimiseks teinud vaid Tallink. "Teistest nimedest on avalikkuses rohkem juttu ja võimalik, et nad on teinud vähemametlikke infopäringuid," nentis Helme.

Ta lisas, et selgus ka oluline tahk firmade toetamises ehk et seadus keelab seda otse teha. "Tahan tähelepanu juhtida - kontrollisime seadusi ja tuleb välja, et Eesti otse ei võigi laenu anda kui need pole riigile kuuluvad äriühingud. Meie plaan on nüüd selline, et kes soovivad sellist finantseerimistehingut kasutada, siis nad pöörduvad kõigepealt Kredexi poole ja kui see summa ületab teatud piiri, siis seda ei menetle Kredexi tavapärases korras, vaid saadetakse see pöördumine valitsusse otsustamiseks. See välistab nö kabinetivaikuses tehtavad otsused ja need oleks siis piisavalt läbipaistvad.

Neid otsuseid ei saa olla palju, sest rahasumma ei ole suur. 300 miljonit võib tunduda suur, aga Tallinki taotlus on juba pool sellest, 150 miljonit. Siin võib rääkida ühe käe sõrmedel nö suurtest taotlustest, mis võivad valitsuse lauale jõuda.

Meil tegelikult ka on või tahame vähemalt lähtuda universaalsetest mõõdikutest, et keda ja miks me aitame. Seal peab olema suur kaal Eesti majandusele, st tööhõivele, ta peab olema Eesti majandusele kuidagi kasulik või vajalik, näiteks toimepidavuse mõttes."

Helme rõhutas, ka Tallinki puhul on räägitud hetkel vaid laenust. "Ühel hetkel, kui mõlemal osapoolel on soov, siis võib selle ümber vormistada osaluseks."

Välisminister Urmas Reinsalu lisas, et igasugu rahade väljamakseid ja muid meetmeid hakatakse arutama järgmisel nädalal valitsuskabinetis. "Riigikapitalismis ja kapitalitehingute puhul on kaks põhimõtet - riigikapital peab olema lühiajaline tehing, osaluse omandamisel peab paigas olema ka väljaostmisstrateegia. Teine tahk on see, et üks asi on toetada siinsete peakontoritega ettevõtteid, aga mõelda võiks avaramalt - eriti arvestades rahvusvahelisi transpordiühendusi. Me töötame nende ideedega," jäi Reinsalu salapäraseks.