Helme: ma ei arva, et riigisektoris õhku sees poleks, aga praegu ei saa riigisektoris kärpesõnumit välja saata

 (183)

Rahandusminister Martin Helme tutvustas täna lisaeelarvest raha saavaid kriisileevendusmeetmeid, mis küündivad üle 1,1 miljardi euro. Valitsussektori nominaalseks puudujäägiks kujuneb tänavu 2,62 miljardit eurot.

Rahandusminister Martin Helme kinnitas lisaeelarvet tutvustades, et nad on lähenenud lisaraha jagamisel konkreetsete sektorite vajadustest: eelkõige saavad raha transpordisektor (sh laevandus) maksu ja riigilõivude meetmete näol, meelelahutus- ja kultuurisektor, mikroettevõtted ehk ühemehefirmad, kuhu on plaanitud rahasüstid.

"Mikroettevõtete jaoks töötatakse EAS-is välja erimeedet ehk tagastamatut abi - kellele ja kuidas, selle peabki EAS välja töötama, et see kiirelt käima läheks."

Ülejäänud ettevõtlusele on universaalsed meetmed läbi töötukassa, Kredexi või Maaelu Edendamise SA.

"Need meetmed on sihitud ja väga selgelt," rõhutas Helme.

Tallinki päästeplaan

Lisaks on räägitud võimalusest, et riik ostab Tallinkis osaluse, mille hiljem, headel aegadel, saaks taas maha müüa. Rahandusminister Martin Helme ütles Ärilehele, et kuna Tallink on Eesti suurim ettevõte ja see moodustab lausa 2 protsenti Eesti SKP-st, siis ei lase riik sellel pankrotti minna.

"Tallinki panus Eesti majandusse on väga arvestatav ja lisaks on nad strateegiline ettevõte riigile. Kusjuures on Tallink väga suurelt seotud ülejäänud sektoriga - Tallinkiga on seotud üle 6500 ettevõtte, mis neile teenuseid ja kaupasid pakub. Sellel 2% SKP-st ei lase me kindlasti kõhtu ülespoole minna," kinnitas Helme.

Seotud lood:

"Me oleme arutanud kaht varianti - riik läheb osanikuks ettevõttesse ja teeme kapitali sissemakse, mille me teatud aja pärast saame tagasi müüa. Teise võimalusena teeme riigilaenu. Sellele lisaks teeb Tallink oma majandusplaane, teeb kärpimisi, võtab ehk ka lisalaenu. Nii et Tallink ei ole kindlasti kohe-kohe ümber minemas ja seda me ei lase ka juhtuda.

Osaluse ostmisel on rida juriidilisi nüansse, aga suhtlus meil omavahel käib. Täpset tehnilist lahendust meil pole praegu, aga see ongi nii, et lihtsam on anda riigi poolt neile laenu, aga kindlam on minna osanikuks. Tallinkile see (viimane) lahendus ka meeldib, sest see annab neile ja äripartneritele kindluse nö riigi garantii näol - riik oma firmadel pankrotti minna ei lase."

Pensionisamba maksetelt rahasäästuplaan

Riigi poolt teise pensionisamba maksed peatatakse 1. juulist, millega riik säästab tänavu 160 miljonit eurot, järgmisel aastal 200 miljonit.

2020. aasta oktoobris saavad kõik sambaga liitunud valida, kas loobuda ka omapoolse kaheprotsendise makse tegemisest. Maksete mitte tegemiseks tuleb 2020. aasta oktoobris esitada vastav avaldus. Maksed peatuvad siis 2020. aasta detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini. Sama valiku saavad teha ka 1942-1960 sündinud.

Neile, kes sel perioodil ise kogumist jätkavad, kantakse peatatud 4 protsendi asemel aastast 2023 sotsiaalmaksust teise sambasse 6 protsenti.

Avaliku sektori kärpeplaan?

"Kuna valitsuse saadetud lisaeelarves meil seda sees ei ole, siis vaidlust meil omavahel valitsuses ka pole. Konstruktiivne arutelu on meil selle üle olnud, et sügiseks, kui me hakkame järgmise aasta eelarvet tegema, on meil hoopis parem pilt olukorrast. Vastavalt sellele me otsustame sügisel, kuidas avaliku sektori kulupool üle vaadata. Minul vaidlust ei ole - ma olen kulupoole pistrik ja ei arva, et meil riigisektoris õhku sees poleks. Ma ei taha aga saata välja sõnumit praegu nagu hakkaksime palkasid kärpima või investeeringuid edasi lükkama, siis see annaks majanduslangusele vaid hoogu juurde."

Ülevaadet miljarditesse küündivast lisaeelarvest saad lugeda SIIT.