Helme manitseb maksuametit: meeldetuletuskirjad ei tohi panna olematuid tulusid deklareerima

 (77)
Kirja sai ka Helme nõunik
Martin Helme pressikonverents
Martin Helme pressikonverentsFoto: Madis Veltman

Rahandusminister Martin Helme rõhutab riigikogulasele antud vastuses, et maksuameti meeldetuletuskirjad ei tohi olla sellised, et inimesed hakkaks ainuüksi hirmust deklareerima olematuid tulusid. Samas ütleb ta, et meeldetuletustega laekub riigieelarvesse ligi 770 000 eurot lisaraha. Huvitava kokkusattumusena on Helme nõunik Lasse Lehis juba varasemalt ja mitmeid kordi maksumaksjate liidu nimel maksuametit selliste kirjade saatmise eest hurjutanud.

Riigikogu liige Raimond Kaljulaid esitas rahandusminister Martin Helmele küsimuse, miks maksuamet saadab koguni 5000 inimesele meeletuletuskirju, kes on viimase nelja aasta jooksul saanud kinnisvara müügist või väljaüürimisest eeldatavalt tulu, kuid ei ole seda deklareerinud ega saadud tulult maksu tasunud.

Helme selgitas Kaljulaiule, et MTA analüüsib erinevaid riigi andmekogusid, näiteks kinnistusraamatut, rahvastikuregistrit jms. Kui analüüsimisel tuvastatakse ebaregulaarsusi või muid küsitavusi, mis MTA arvates võivad viidata maksukohustusele, siis võetaksegi maksukohustuslasega kõnealuse teavituse kujul ühendust.

"Meeldetuletuskiri annab maksukohustuslasele võimaluse kontrollida ja vajaduse korral korrigeerida oma maksuasju ilma maksukontrolli menetlust läbimata. 17. veebruari 2020 seisuga on osa meeldetuletuskirjade adressaatidest ka tunnistanud eksimust ja korrigeerinud oma tuludeklaratsioone.

Korrigeerimise tulemusel laekub riigieelarvesse täiendavalt ligi 770 000 eurot tulumaksu, millele lisanduvad ka maksuintressid. Pean rahandusministrina oluliseks, et Maksu- ja Tolliamet peaks sedalaadi teavituskirjade koostamisel kinni hea halduse põhimõtetest ning käituks maksumaksjatega väärikalt," rõhutas Helme.

"MTA peab kindlasti selgitama, et automaatsete teavituste saatmisel ei lähtuta konkreetse isiku suhtes tekkinud kahtlusest, vaid registritest kogutud andmete põhjal on koostatud valim isikutest, kelle puhul on keskmisest suurem tõenäosus, et nad võisid (ega ei pruukinud) saada üüritulu. Samas peab MTA selgelt väljendama, et ainuüksi selle alusel, mitu kinnisasja ühe isiku omandisse kuulub, ei saa mingil juhul teha automaatset järeldust, et isik ongi saanud üüritulu.

Seda, kes ja millistel tingimustel neid kinnisasju kasutab, ei saa ega tohigi MTA teada. Mingil juhul ei tohi lubada tekkida sellisel olukorral, kus inimesed hakkaksid kas teadmatusest või hirmust maksuhalduri ees deklareerima üüritulu, mida nad tegelikult ei ole saanud."

Ka Helme nõunik sai meeldetuletuskirja

Kokkusattumusena pahandas eile maksumaksjate liit - mille juhatusse kuulub ka Helme nõunik Lasse Lehis - maksuametiga justnimelt samal teemal. Liidu esindaja Kristen Teder süüdistas ametit "õngitsuskirjade" laialisaatmises, kus maksuamet unustavat ära asjaolu, et paljudel kirja saajatel polegi tegelikult kohustust tehtud tehingutelt tulumaksu tasuda. Lasse Lehis sai ka ise maksuametilt samasuguse kirja ning on ka avalikult suurt pahameelt selles osas üles näidanud, avaldades oma vastuse maksumaksjate liidu lehel.

MTA vastas maksumaksjate liidule veebruari keskpaigas, et 5000 kirja saanust oli tähtajaks korrigeerinud oma deklaratsiooni veidi üle 400 inimese ning deklaratsioonid lisasid riigikassasse 774 000 eurot (mis klapib Helme väljatoodud summaga).

"Kirju said valimatult kõik, kelle kohta näitas kinnistusraamat teatud hulga omanikumuudatusi, olgu siis tegemist abikaasade ühisvara jagamisega, lastele kinkimisega, katusekorterite ehitamisega kortermajas, mitterahalise sissemaksega osaühingusse jne, rääkimata sellest, et maksuamet tegelikult ei tea tehingute hindu ega sedagi, kas ja kui palju üldse tehingust tulu saadi. Võimalik, et kirju saadeti ka surnutele, sest ka pärimise puhul tehakse kinnistusraamatus samasugune omanikuvahetuse kanne.

Lisaks on seaduses terve rida maksuvabastusi nagu elukoha müük või omandireformi käigus tagastatud ja erastatud kinnistute müük. Kokkuvõttes on maksuvabasid kinnisvaratehinguid kordi rohkem kui maksustatavaid, aga MTA kirjadest see küll välja ei tule. Veelgi enam, näiteks üks kirjasaaja oli just aasta tagasi oma kinnisvaramüügi kohta maksuametnikule dokumendid esitanud ja saanud temalt kinnituse, et jah, see oli maksuvaba müük. See ei takistanud mitte üks raas sama aadressi kohta nüüd taas teavitust teha," on Kristen Teder MTA suhtes ülimalt kriitiline.